Üle poole kaalutud ranitsatest on lubatust raskemad

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolikotid. Foto on illustratiivne.
Koolikotid. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel on kolmel järjestikusel aastal toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania. Ettevõtmise tulemused tõestavad, et algklasside õpilaste koolikotid on seadusest tulenevatest piiridest tükk maad raskemad. See omakorda viib alla laste koolirõõmu ning mõjutab nende rühti.

1.­–3. klassis võivad õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranitsad kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.–­6. klassis on lubatud kaal 3,5 kilogrammi.

Kui 2014. ja 2015. aasta tulemusi võrreldes võis märgata muutust paremuse poole, siis 2016. aasta tulemusi vaadates pole suuri muutuseid positiivses ega ka negatiivses suunas toimunud.

Üks võimalik lahendus võiks Õpilasliidu hinnangul olla kokkulepped aineõpetajatega, et õpilane kannaks õppevahendeid kodust kooli ja koolist koju vajaduspõhiselt. Hea oleks, kui klassiruumis oleks õpilastele võimaldatud riiul, kus neil oleks võimalik oma õpikuid või töövihikuid hoida, kui neid parasjagu õppetööks vaja ei lähe. Oluline on ka lapsevanemate tähelepanu, et laps ei kannaks endaga koolis kaasas ebavajalikke asju.

Teine lahendus oleks sobiliku tunniplaani koostamine, mis võimaluse korral reguleeriks koolipäeva selliselt, et igaks ainetunniks ei ole vaja võtta kaasa erineva aine õppevahendeid, vaid et kahe ainetunni jooksul õpitakse üht õppeainet.

Kolmas lahendus oleks õppetöö korraldamine interaktiivsete vahenditega: tehes rühmatöid, simulatsioone või kasutades muid õppemeetodeid, mis ei vaja ilmtingimata õpilaste kaasavõetud materjale. See vähendaks raske ranitsa ohtu ning hoiaks ära ka stressi, kurnatuse ja koolirõõmu langemise, kuna õppekavad ja materjalid on mahukad.

2014. aastal kaalus algklassi õpilase koolikott keskmiselt 3,6 kilogrammi ning 65% kaalutud ranitsatest ületas lubatud raskuse. 2015. aasta tulemuste põhjal kaalus keskmine koolikott 3,5 kilogrammi ja 60% kottidest ületas lubatud raskuse.

2016. aastal kaaluti kokku 1621 ranitsat, millest 60,3% kaalus rohkem kui seaduses kirjas. Selle aasta keskmise koolikoti raskus oli 3,56 kilogrammi. Õppematerjalide keskmine kaal oli 2.7 kilogrammi ning tühja koti raskus jäi poole kuni pooleteise kilo vahemikku.

Kõige parem olukord on 1. klasside seas, kus keskmise ranitsa raskus on 2,85 kilogrammi ning jääb normi piiridesse. 35,3% ranitsatest kaaluvad lubatust rohkem.

Seevastu 2. klasside õpilaste koolikottide keskmine oli pisut üle lubatu – 3,28 kilogrammi ning üle poole kaalutud kottidest ehk 54,3% ei jäänud normi piiri.

3. klasside keskmine ranits kaalus 3,76 kilogrammi ja 77,1% kottidest ei olnud lubatud raskuses. Kõige kriitilisem olukord on aga 4. klassides, kus 81,6% ranitsatest ületas seadusest tuleneva lubatud raskuse. 4. klassi õpilase keskmine koolikott kaalub 4.6 kilogrammi, mis ületab normi 1,1 kilogrammiga.

«Selle aasta koolikottide kaalumiste tulemusi vaadates pole kahjuks midagi positiivset ning olukord ei ole endiselt kiita. Küll aga on rõõmustav, et ühendust võtsid paljud lapsevanemad, keda teema puudutas ning kellele meie ettevõtmine korda läks ja kes omal käel ranitsate kaalumisi koolides läbi viisid,» võtab selleaastase kampaania kokku Õpilasliidu avaliku poliitika juht Dauri Paškovski.

Lisaks võtsid Õpilasliiduga tema sõnul ühendust sellel aastal kampaaniast välja jäänud koolid, kes näitasid üles huvi nende koolis samuti kaalumist läbi viia.

«Need koolid, kes soovi avaldasid, on kindlasti järgmise aasta kampaania koolide nimekirjas. Järgmistel kohtumistel haridus- ja teadusministeeriumiga plaanime välja tuua kolme aasta ranitsate kaalumiste tulemused ning otsida probleemile parimaid võimalikke lahendusi, kaasates kindlasti erinevaid osapooli ja huvigruppe,» kinnitas Paškovski.

Oluline on tema sõnul kõikide osapoolte koostöö: nii õpetajate, lastevanemate, kirjastajate kui ministeeriumi ja paljude teiste osapoolte vahel. «Oodatud on avatud mõtlemine ning valmisolek probleemi ja olukorda lahendada.»

Õpilasliit tänab kõiki lapsevanemaid, koolijuhte, õpetajaid ning õpilasesinduste liikmeid, kes aitasid koolides kaalumist läbi viia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles