Oktoobris saabus Eestimaa Loomakaitse Liidule vihje, mille kohaselt uputas eakas naine Valgamaal Koorkülas mitu kassi ning mattis need taluõuele. Politsei alustas juhtunu asjus väärteomenetlust.
Politsei alustas haiged kassid uputanud naise suhtes menetlust (1)
17. november 2016, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anonüümseks jääda soovinud teataja (nimi toimetusele teada), kes hiljem ka politseile sellekohaseid ütlusi andis, saatis vihjega Eestimaa Loomakaitse Liidule mitu õõvastavat fotot. Neilt on näha talumaja nurga juurde kaevatud madalat hauda, mille äärest ulatuvad välja vähemalt ühe hukatud kassi säilmed.
Vihje saatja, lemmikloomadele kodu leidmisega tegeleva isiku teada oli Veski talu elanikel vahepeal kümneid kasse. Pärast seda, kui talus elanud mees suvel suri ning talu pärisomanik lahkunu naise nii-öelda tänavale viskas, kadusid sealt ka paljud kassid. Vihje saatis teataja pärast seda, kui allesjäänud kasse toitma minnes selgus, et need on kadunud ning maja taga asub värske haud.
Omanik uputamist ei eita
«Jah, uputasin kaks haiget kassi ära,» tunnistas kolmapäeval Veski talu õuel kolimisega tegelenud Malle-Lii Joamets pikemalt mõtlemata. Nüüdseks alaliselt Tõrvas elav naisterahvas põhjendas, et üks kassidest oli olnud haige ning teine õnnetult auto alla jäänud ning selle tagajärjel tagajala kaotanud.
Joametsa väitel oli ta enne kasside uputamist helistanud ka kohalikule loomaarstile Pille Pillile, kes oli lubanud tulla ja vajadusel järgmisel päeval loomadele eutanaasiasüst teha. «Hakkasin mõtlema, et kaua nad piinlevad ja tegin selle asja ise ära. Silmist küll vett jooksis, aga no mida sa teed.»
Kuigi naine saab enda sõnul aru, et kasse uputada ei ole õige tegu, meenutas ta siiski lapsepõlve, kus olevat sellist teguviisi harrastatud igas talus. «Hoopis õudsem on, kui laudast viiakse terve loom tapalavale ja süüakse tagantjärele ära kah,» arvas naine. Nimelt olevat ta hiljuti pidanud seoses maalt linna kolimisega lihakombinaati saatma oma ainsa lüpsilehma.
Ülejäänud kassid on hulkuvad
Seda, kes tema peale kaebas, vanaproua öelda ei osanud. Praeguseks olevat ta aga kutsumise peale politseijaoskonnas ära käinud ning tehtu ausalt üles tunnistanud. Otsus karistuse kohta pidavat saabuma jägmisel kuul. «Eks tuleb trahvi maksta,» on Joamets olukorraga leppinud.
Kuuldused, nagu oleks Veski talus olnud varasemalt paarkümmend kassi, lükkas Joamets aga ümber. «Minul oli ainult seitse: kaks uputasin ära, neli andsin uutesse peredesse ja üks on kadunud – ilmselt kähriku kõhus,» loetles naine. Ülejäänud aeg-ajalt maja ümber luusivad kassid olevat naise sõnul metsikud.
Seda, miks fotodel kassidele kaevatud haud nõnda madal tundub, seletas Joamets oma toonase plaaniga haud enne korralikult kinni matmist kaaliumpermanganaadi lahusega üle pritsida. «See pidavat metsloomad eemal hoidma,» selgitas naine, kes olevat pidanud järgmisel päeval linna arstile minema. Fotod olevat järelikult tehtud siis, kui tema parasjagu linnas viibis.
Piinarikas surm
Loomaarst Pille Pill mäletas, et tõepoolest helistas Joamets ühel septembrikuu õhtul talle ning küsis eutanaasiasüsti hinda, kuna tal olevat kodus üks haige kass. «Rääkis, et kassil olevat saba alt tulnud verist ollust ja loom olevat olnud loid. Ütlesin talle, et süst maksab 25 eurot.» Pärast seda ei olevat Pill aga naisest enam midagi kuulnud.
Loomaarstina Pill kasside sellise hukkamisviisiga nõustuda ei saanud. «Seadusega on lubatud vaid veterinaaril teha loomale eutanaasiasüst. Uputamine on piinarikas surm ja selline asi ei ole humaanne.» Kasside populatsiooni piiramisvõimalusena näeb arst vaid steriliseerimist ja kastreerimist ning selle eest vastutavana vaid omanikku ennast.
Lubamatu tegu loomale
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ragne Keisk kinnitas, et 17. oktoobril teatas Eesti Loomakaitse Liit politseile, et Valgamaal Helme vallas Koorkülas uputas 74aastane naine oma kassid. «Menetluse käigus on üle kuulatud nii kasse pidanud eakas proua kui ka tunnistaja. Eakas naine tunnistas politseile üles ning kahetses, et uputas kaks hulkuvat haiget kassi, kellel polnud elulootust.»
Keiski sõnul alustas politsei juhtunu üksikasjade väljaselgitamiseks väärteomenetlust loomakaitseseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist. Paragrahvi punkt sisaldab muu hulgas loomale hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustavat tegu, mida saab karistada kuni 800eurose rahatrahviga.
Vihje edastanud ja tunnistusi andnud isik on aga politsei suhtumisest nördinud. «Nad tegelevad praegu kahe kassiga, kelle uputamise ta (Joamets – T. N.) üles tunnistas, aga neid haudu võib seal ju veel olla. Minu teada ei kaevanud politsei isegi seda ühte lahti, et kontrollida, kui palju kasse seal täpsemalt maetud oli.»
Keisk kinnitas, et praeguses menetlusfaasis ei ole kõnealust kassihauda tõepoolest lahti kaevatud ning loomasäilmeid ekspertiisi saadetud. «Praeguse seisuga seisab eaka proua talumaja tühjana ning politseil puudub ülevaade, kas ja kui palju kasse seal praegu ringi hulkumas käib,» lõpetas pressiesindaja.