Karula vallas on metsavahelise tee äärsesse kraavi viimase nädala jooksul kerkinud kolm prügimäge.
Kraavis vedelevad nii raamatud, hoidised kui peegel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähem kui kilomeetri pikkusel lõigul oli kolme kohta tee äärde visatud olmeprügi. «Tundub, nagu oleks keegi maja koristanud ja kõik seal leiduva metsa alla toonud. Tuldud on linnapoolsest teeotsast ning isegi autojäljed on näha,» viitas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp tee ääres olevatele jälgedele.
Prügi on tema sõnul toodud teeäärsesse kraavi viimase nädala jooksul, viimane hunnik tekkinud sinna alles eile.
Hunnikutes torkasid silma nii eesti- kui venekeelsed raamatud, linoleumirullid, peegel, kohver, õngeritv ja suurem kogus klaaspurke, millest mõnel veel sisugi sees. Maha oli visatud veel keedupotte, pappkaste, vihmavari, kušett ning metsseanahkki. «Näete, siin on maas isegi »Jahimehe käsiraamat«,»juhtis Sepp tähelepanu.
Piirkonnas on üleval ka rajakaamera. «Kahjuks ei ole selle pildile midagi jäänud, millest saaks kinni hakata,» sõnas metsaülem.
Metsaprügistajad teevad metskonnale peavalu pidevalt. Näiteks eelmisel aastal koristasime 24 tonni prügi , mis läks maksma 7600 eurot. «Arvasin, et sel aastal on prügistajaid vähemaks jäänud, kuid nüüd vaatan, et hakkab jälle metsa prahihunnikuid tekkima. Sel aastal oleme siiani prügi koristamiseks kulutanud 1600 eurot ning metsa alt on kokku korjatud 5,2 tonni prügi.Lisandub veel see viimane leid,» selgitas Sepp.
Metsülem teavitas prügistamisjuhtumitest nii Karula vallavalitsust kui keskkonnainspektsiooni. «Tulemus on ikka see, et maa-ala omanik ehk siis RMK peab prügi ära koristama,» nentis Sepp. Koristustöödega tegeleb sel aastal hanke tulemusena Keskkonnateenused AS.
Metsaülema arvates võiksid inimesed enam kasutada äppi «anna teada» ning selle vahendusel informeerida nii prügi leiukohtadest kui muudest heakorraprobleemidest. Rakendus suunab vastavad teatised ja probleemid koheselt vastavale omavalitsusele, kelle pädevusse nende lahendamine kuulub.
INFOKS:
ANNA TEADA
Nutitelefoni rakenduse «anna teada» ABIL on inimestel võimalus teavitada kohalikku omavalitsust nähtud heakorraprobleemidest. Teavitaja ei pea teadma omavalitsuse füüsilisi piire ega kontakte. ProbleemI asukoht määratakse kas GPS-koordinaatide või teavitaja näidatud asukoha põhiselt.
Omavalitsuse piirid tuvastab lahendus ning saadab teavituse omavalitsuse dokumendiregistrisse. Nii omavalitsused kui teavitajad saavad ülevaate probleemidest kas keskselt veebilehelt www.anna-teada.ee, kohalike omavalitsuste veebiportaali või telefonirakenduse kaudu.
Lahendus parandab olukorra, kus inimesed ei tea heakorraprobleemide korral kontakte, kellele helistada ning pärast kodus kontakte otsides ei mäleta enam kohta, kus probleem esines.