Maranite pereliikmeid linnaelu ei ahvatle

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pereema Anita Maran ja ta pojad Janno (allpool) ning Veiko on arvamusel, et linnaelu neile ei sobi ning kõik teised pereliikmedki on veendunud maaelu patrioodid, kes näevad enda tulevikkugi Koikkülaga seotuna.
Pereema Anita Maran ja ta pojad Janno (allpool) ning Veiko on arvamusel, et linnaelu neile ei sobi ning kõik teised pereliikmedki on veendunud maaelu patrioodid, kes näevad enda tulevikkugi Koikkülaga seotuna. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kilomeeter enne Koikküla külakeskust asuvas hubases maakodus, kus hetkel käimas esiku juurdeehitus, elab  seitsmelapseline Maranite pere. Külaliste saabumisest andis valju häälega märku majavalvur, keda perepoeg vaigistas ja talutas eemale ulualla.

«Siiakanti tulime abikaasaga elama 26 aastat tagasi. Esialgu elasime minu vanematega, kellel siit veidi eemal kodu on, koos. Hiljem sai metsavahina töötanud abikaasa selle maja, kus praegu elame, erastada. Siin oleme  juba 23. aastat,» rääkis 47aastane Anita Maran, kes varasemalt töötanud Tsirguliinas kaubakontoris, hiljem Koikküla külakeskuses ja nüüd ametis valla sotsiaalhooldustöötajana.

Kõik tema lapsed, neli poissi ja kolm tüdrukut, elavad siiani vanematega ühe katuse all. Üks lapselapski on Maranite perel juba. «Nädalavahetustel on kõik, kes parajasti tööga pole seotud, kodus – nii, et maja on rahvast pidevalt täis. Kõik pühad ja sünnipäevad mööduvad pereringis, oleme väga kokkuhoidvad. Üksi polegi ma kunagi olnud siin majas.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles