Pühapäeval algas advendiaeg

Advendiaega ei pea tingimata tähistama elav küünlaleek Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna algab advendiaeg, mis tavainimese jaoks märgib algavaid jõule ja seda, et päris jõuludeni on jäänud veel neli nädalat.

Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäevade periood. Sõna „advent” on tulnud ladinakeelsest sõnast „adventus”, mis tähendab saabumist, täpsemini Jeesus Kristuse tulekut: Adventus Domini – Issanda tulek.

Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta. Kristlaste kommete kohaselt süüdatake advendiajal igal pühapäeval üks küünal. Kuigi advendiaja liturgiline värv on violetne, on esimese advendipüha värvus valge ja süüdatakse valge küünal, mis tähendab puhtust.

Ülejäänud advendipühapäevade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.

Komme adventi tähistada on hakanud juurduma alles möödunud sajandi viimastel aastakümnetel. Vanadel eestlastel erilisi advendikombeid ei olnud, advendipühapäevadel käidi vaid kirikus ning lauldi Issanda auks laule, mis olid vaimselt seotud jõuludega.

Tänapäeval on see komme peredes kanda kinnitanud. Advendiajal käivad peredes eriti usinalt päkapikud, kes toovad lastele padja peale või salapaika kommi, mandariine, õunu ja muud toredat. Eesti päkapikud hakkasid komme tooma enne adventi ja on tihti ametis kogu eriti pimeda ja külma talvise aja.

Advendi pidamine on viimastel aastakümnetel levinud ka ametiasutustes ning koolides, eriti tava süüdata advendi ajal aknal või laual advendiküünlad. Advendi peamised tähistajad ongi koolid ja paljudes koolides kuulutatakse välja advendiaeg jõuluteemaliste kontsertide, advendihommikuste kogunemiste, küünalde süütamise ja paljude muude ettevõtmistega.