Valitsus kinnitas Otepää looduspargi uue kaitse-eeskirja, milles arvestatakse viimastel aastakümnetel toimunud muutustega ja tagatakse parem kaitse Otepää kõrgustikule iseloomulikele loodus- ja pärandmaastikele.
Uus kaitse-eeskiri muudab Otepää looduspargis mitmeid piiranguid
2. detsember 2016, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiv Otepää looduspargi kaitse-eeskiri on kinnitatud 1997. aastal, ent ala on osaliselt kaitse all juba 1929. aastast. Eeskirja uuendamine on tingitud eelkõige viimastel aastakümnetel toimunud muutustest ning sellest, et kehtiv eeskiri ei suuda tagada alal esinevate väärtuste kaitset piisavalt tõhusalt.
Kaitsekord oli kohati liiga leebe ning kohati jälle liiga range, piirates või keelates tegevusi, mis väärtuste säilimise suhtes erilisi piiranguid ei vaja. Uue kaitse-eeskirjaga muudetakse nii looduspargi tsoneeringut, kaitsekorda kui ka välispiiri.
Eelkõige vajavad tõhusamat kaitset loodusparki jäävad metsa elupaigatüübid, millest rangemat kaitset vajavad tsoneeritakse täiendavalt sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndist arvatakse piiranguvööndisse omakorda elupaigad (nt järved), mille kaitset on võimalik tagada ka leebema kaitsekorraga.
Piiranguvööndis muutub senisest lihtsamaks õuealal ja olemasoleval hoonestusalal väikeehitise püstitamine. Metsaomanikul tekib võimalus valida, kas uuendada oma metsa lage- või turbaraietena. Seni on olnud lubatud ainult turberaie perioodiga 40 aastat.
Uus eeskiri ei sätesta ka enam täiendavaid piiranguid jahipidamisele ja kalapüügile, nüüdsest hakkab see toimuma vastavate seaduste alusel. Samuti muutuvad kaitseala külastuskorraldusega seotud reeglid paindlikumaks ning osalt ka leebemaks.
Kaitseala üldpindala väheneb võrreldes varasemaga 331 hektarit ning sihtkaitsevööndite pindala suureneb 570 hektarit. Piiride korrigeerimisel arvati kaitsealalt välja 324 hektarit eramaad. Sihtkaitsevööndis väheneb eramaa osakaal 16 hektari võrra ja riigimaa osakaal suureneb 575 hektari võrra.
Looduspargi planeeritav pindala on 22 214 hektarit, sellest riigimaad 4515, eramaad 17 328, munitsipaalmaad 101 ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 270 hektarit. Park hõlmab Otepää kõrgustiku kõige esinduslikuma osa kõrgustiku kuplitest, alalt on suuremas osas välja arvatud Otepää linn, kuna seal ei esine kaitset vajavaid loodusväärtusi.
Ohustatud ja haruldastest lindudest elab seal näiteks väike-konnakotkas, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning arvatud esimse kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Otepää looduspargis pesitseb 12–14 paari väike-konnakotkaid. Sellise arvukusega võib loodusparki pidada selle liigi Eesti parimaks pesitsusalaks.
Alal vajavad kaitset 19 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, 18 linnudirektiivi liiki, 16 loodusdirektiivi liigi elupaika ja 28 kaitsealust liiki.Looduspargi eesmärk on kaitsta nii inimtegevusest vähe mõjutatud metsi, soid ja veekogusid kui ka inimese tegevuse tulemusena kujunenud pärandkooslusi ja maastikuelemente nagu aruniidud, Pühajärve park, põlispuud ning samuti kaitsealuseid linnu-, looma- ja taimeliike.