Keskerakond on kõige populaarsem Virumaal, Tartu regioonis ja Lõuna-Eestis, Reformierakond aga Harju-, Rapla- ja Järvamaal ning Lääne-Eestis, selgub uuringufirma Kantar Emor novembri lõpus BNS-i tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.
Keskerakond on populaarseim Lõuna-ja Ida-Eestis, Reformierakond mujal
4. detsember 2016, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju-, Rapla- ja Järvamaal kasvas Reformierakonna toetus võrreldes okktoobri keskpaiga 23 protsendiga järsult, jõudes novembri lõpus 34,1 protsendini. Regioonis oli populaarsuselt teine Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 17,9 protsendiga, nende toetus oli oktoobri keskpaigaga kasvanud 1,6 protsendipunkti. Toetuselt kolmandaks oli tõusnud Keskerakond, mille reiting oktoobri 11,7 protsendilt oli kasvanud 16,4 protsendini. Vabaerakonna populaarsus oli oktoobrikuise 20,4 protsendilt langenud novembri lõpuks 10,9 protsendini, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus langes oktoobri 11,2 protsendilt 10,2 protseni peale ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus langes oktoobri 13,2 protsendilt 5,8 protsenini.
Virumaal on jätkuvalt populaarseim Keskerakond 29,1 protsendiga, kuid selle toetus on langenud võrreldes oktoobri keskpaiga 32,7 protsendiga. Keskerakonnale on Virumaal lähedale jõudnud SDE 28,6 protsendiga, mille toetus kasvas oktoobri 20,3 protsendilt rohkem kui poole võrra. Reformierakonda toetab Virumaal 15,4 protsenti, mida on samuti märksa rohkem kui oktoobri 9,8 protsenti ning samuti on kasvanud IRL-i toetus - oktoobri 7,5 protsendilt 9 protsendini. EKRE toetus on langenud 11,9 protsendilt 6,9 protsendini ja Vabaerakond 9,7 protsendilt 6,5 protsendini.
Tartus, Tartu- ja Jõgevamaal on Keskerakonna toetus kasvanud oktoobri 13,8 protsendilt 28,7 protsendini, Reformierakonnal langenud 26,9 protsendilt 17,6 protsendini, Vabaerakonnal kasvanud 12,7 protsendilt 18,6 protsendini. SDE toetus on langenud 24 protsendilt 14,7 protsendini. pisut on langenud EKRE toetus 12 protsendil 7,4 protsendini ja kasanud IRL-i toetus - 7 protsendilt 9,6 protsendini.
Lääne-Eestis on jätkuvalt populaarsei Reformierakond, mida toetas seal nvembri lõpus 22,5 protsenti, teine on SDE 18,4 ning kolmas EKRE 16,9 protsendiga. Vabaerakonda toetab Lääne-Eestis 15,7 protsnti, IRL-i 12,8 ja Keskerakonda 9,1 protsenti vastanutest. Oktoobris oli samas Reformierakonna toetus 29,1 protsenti, SDE-d toetas 19,5, Vabaerakonda 18,2, Keskerakonda 14 ja EKRE-t 12,5 protsenti, IRL jäi alla valimiskünnise.
Lõuna-Eestis oli populaarseim Keskerakond 25,1 protsendiga, talle järgnesid Reformierakond 19,6 ja SDE 19,1 protsendiga. EKRE-t pooldas novembri lõpus Lõuna-Eestis 16,4, IRL-i 10,8 ja Vabaerakonda 5,4 protsenti küsitletutest. Oktoobri keskel oli Lõuna-Eestis Reformierakonnal toetajaid 26,5, Vabaerakonnal 16,8, Keskerakonnal 15,8, EKRE-l 11,8, SDE-l 10,8 ja IRL-il 10,4 protsenti.
Eesti populaarseim erakond oli novembri lõpus küll Keskerakod, kuid tema toetuse edumaa Reformierakonna ees oli kahanenud ühe protsendipunktini, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i tellimusel novembri lõpus läbi viidud erakondade toetuse uuringust. Keskerakonda toetas novembris 24, Reformierakonda toetas oktoobris 23, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 19, Vabaerakonda 11, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 10 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 9 protsenti küsitletutest.
Parlamendivälistest erakondadest toetas Erakonda Eestimaa Rohelised novembris nagu ka oktoobris 3 protsenti küsitletutest. Eesti Iseseisvuspartei ja Rahva Ühtsuspartei reiting oli 1 protsent.
Oma eelistust ei osanud öelda 15 protsenti küsitletutest.
Kokku küsitles Kantar Emor 25. novembrist kuni 1. detsembrini vastajate kodudes ja veebiintervjuude teel 931 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.
Erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest vastanutest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab antud andmete esitamine näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.