Kui kauplejalt ostetud toode läheb katki, tuleb tarbijal pretensiooni esitamise õiguse kasutamiseks kinni pidada tähtaegadest. Vastasel juhul ei pruugi tarbijal olla õigus kauplejalt nõuda probleemi lahendamist.
Hilinenud pöördumisel võib tarbija kaotada oma õigused
10. detsember 2016, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti tarbijate teenindustalituse jurist Maret Valdner tõi näiteks juhtumi, kui tarbija ostis kohvimasina ja paar kuud hiljem tekkisid masina töös tõrked.
«Kui masinale ei ole tekitatud mehaanilisi vigastusi ning seda on hooldatud ja kasutatud vastavalt kasutusjuhendile, võib tegemist olla tootmisvea või muu lepingutingimustele mittevastavusega. Selliste puuduste eest vastutab kauba müünud ettevõtja,» selgitas Valdner.
Tarbijal on oluline teada, et kui tootel olev viga on ilmnenud kahe aasta jooksul alates ostmisest, võib ta kasutada seadusest tulenevat pretensiooni esitamise õigust. «Selline õigus kehtib nii uue kui ka kasutatud kauba puhul, kui ostjaks on eraisik ja müüjaks ettevõtja. Kui aga müüjaks on eraisik, kes ei tegele majandus- ja kutsetegevusega, on reeglid veidi erinevad,» täpsustas jurist.
Sageli võivad kaupleja või tootja antud müügigarantii tähtajad seadusest tulenevatest tähtaegadest erineda, kuid ei saa kunagi kitsendada tarbijale seadusega antud õiguseid.
Näiteks kui ostetud kohvimasinale on tootja andnud aastase tähtajaga müügigarantii, millega lubab puudusega toote viie päeva jooksul asendada, saab tarbija ka pärast garantiiaja lõppu kasutada seadusest tulenevaid õigusi ning pöörduda tootel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks kaupleja poole.
Kui tarbija on veendunud, et tegemist on tootmisveaga, on tal õigus probleemi lahendamiseks pöörduda esimesel võimalusel pretensiooniga müüja poole. Selleks on tarbijal aega maksimaalselt kaks kuud alates vea ilmnemisest.
«Kui see aeg on ületatud, siis võib tarbija kaotada seadusest tulenevad õigused nõuda müüjalt vea kõrvaldamist. Üksnes juhul, kui teatamisega hilinemine on mõistlikult vabandatav, saab tarbija nõuda hinna alandamist või kahju hüvitamist, seda tingimusel, et müüja puuduse eest vastutab. Kauplejal on tarbija pretensioonile aega vastata 15 päeva,» kinnitas jurist.
Oluline on teada, et kui asja ostust on puuduse ilmnemisel möödunud rohkem kui kuus kuud ja müüja leiab, et ta ei vastuta vea eest, siis tuleb tarbijal endal vea tekkepõhjuseid tõendada vastava eriala spetsialisti juures. Esimese kuue kuu jooksul ilmnenus puuduste tekkepõhjused tuleb aga välja selgitada müüjal ning kanda selleks tehtud kulud.
Sarnaselt kauba müügiga kehtivad samasugused pretensiooni esitamise tähtajad ka töövõtulepingu puhul. Näiteks kui tarbija tellib kauplejalt kohvimasina vigastuse paranduse tasulise tööna (kuna masin sai näiteks kukkudes vigastada) ning kahe aasta jooksul ilmneb, et tööd ei tehtud kvaliteetselt, on tarbijal õigus teatada sellest ettevõtjale kaks kuud pärast puudusest teadasaamist.
«On igati arusaadav, et taolised probleemid võivad tarbijas pahameelt tekitada, ent lahendusi tuleb esmalt otsida koos kauplejaga,» rõhutas jurist. «Seadus on mõlemale osapoolele võimaldanud piisavalt aega, et teha oma pöördumine, vastus või lahenduse pakkumine. Praktikas lahenevad probleemid positiivselt eelkõige siis, kui nii tarbija kui kaupleja on hoolsad oma õiguste ja kohustuste osas ning lahendustele meelestatud.»