Liikumisvõimetu mehe pere elab ühe päeva korraga (1)

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
39aastane Kalmer Mikk sai paar aastat tagasi teada, et tal oma ravimatu haigus. Tänaseks on mees aheldatud haigevoodisse ning saab liikuda ainult ratastooli abil. Fotol on ta koos 10aastase tütrega.
39aastane Kalmer Mikk sai paar aastat tagasi teada, et tal oma ravimatu haigus. Tänaseks on mees aheldatud haigevoodisse ning saab liikuda ainult ratastooli abil. Fotol on ta koos 10aastase tütrega. Foto: Leila Mikk

Heategevuskontserdid jõulukuul Tõrvas on saanud ilusaks tavaks. Pühapäevasel kontserdil kogutakse raha 39aastase Kalmer Miku taastusraviks ning trepironija ostuks.

Kõik sai alguse 2012. aastal, mil metsatöödel saemehe ametit pidanud mees ühel päeval tundis, et üks jalg on muutunud nõrgemaks ja tekitab käimisel raskusi. «Põlvest jalg enam normaalselt ei liikunud. Läksime arsti juurde: põlvest midagi ei leitud ja kahtlustati, et ehk on seljadiskid paigast ära, kuna ta on terve elu rasket füüsilist tööd teinud,» meenutas abikaasa Leila Mikk.

Läbida tuli pikk ja vaevarikas uuringute ja arstide vahel käimise periood. Ühel hetkel sattusid nad Lääne-Tallinna keskhaiglas sclerosis multiplexi osakonda ühe neuroloogi juurde. «Tolleks ajaks oli jalg juba muutunud jäigaks, hüppeliiges ei andnud üldse liigutada. Tallinnas tehti väga põhjalikud uuringud ja anti ka diagnoos, mis tervet peret ehmatas,» rääkis Leila.

Haigus on kulgenud ülikiiresti

2014. aasta septembris diagnoositi Kalmer Mikul ALS – amüotroofne lateraalskleroos ehk lihaste kõhestumist põhjustav närvihaigus. See on kulgenud ülikiiresti: tänaseks lebab mees haigevoodis ja saab liikuda vaid elektriratastooliga. 2016. aasta juunist viibib ta Rõngu hooldekodus.

«Käed ja jalad on liikumatud. Õnneks saab ta niipalju sõrme liigutada, et elektrilise ratastooli kangi funktsioone kasutada. Tugevalt on häiritud juba ka tema kõne, mis on arusaadav ainult lähedastele. Kõnelemine on muutunud väsitavaks,» kirjeldas abikaasa mehe praegust seisundit. Veel paar kuud tagasi sai ta seista ja mõne sammu teha, kui teda toolist püsti tõusmisel abistati. Nüüd on raskusi ka tasakaalu hoidmisega.

Mehe mõistus on aga selge ja toimuvast saab ta ise väga hästi aru. «Kalmer on vang iseenda kehas ja see on asja juures kõige valusam. Oma olukorda mõistab ta hästi. Lõpuni ei tea me keegi, mida Kalmer tunneb, kuid ta ei ole allaandja tüüp. Lõputu optimistina pole ta veel lõplikult lootust kaotanud ega olukorraga leppinud,» sõnas abikaasa.

Kuna mees vajab pidevalt kõrvalist abi, viibis ta selle aasta suveni erinevate haiglate hooldusosakondades. Kuigi nüüdseks on Kalmer Mikk paigutatud hoolekodusse, toob pere ta sagedasti ka koju. Suvel viibis ta tihti kodus ja see mõjus ta enestundele väga hästi.

«Elame Helmes kortermaja kolmandal korrusel ning ilma kõrvalise abita on pääsemine koju võimatu. Õnneks on tuttavad, naabrid ja sugulased mehe toimetamisel korterisse abiks olnud. Kindlasti oleks suureks toeks trepironija – samas tean, et see on väga kallis agregaat,» arvas Leila.

Elu mis on täna, pole enam homme

Peres kasvab 10aastane tütar, kes ema sõnul on isalt pärinud tugeva isiksuse. «Ta on mõistlik ja positiivne ning oma vanuse kohta iseseisev ja elulähedane tüdruk,» sõnas ema.

Küsimusele, kuidas naine ise sellise koormaga toime tuleb, vastas ta, et peab hakkama saama nii mehe kui lapse pärast. «Elu pole kaugeltki enam see, mis varem. Ma ei mõtle aga enam selle peale, miks ja mis juhtus. Elan päeva kaupa. See elu, mis on täna, pole enam homme,» nentis ta. Positiivne kogu selle loo juures on, et uuringutega tehti kindlaks: haigus pole pärilik.

«Loomulikult on valus elada teadmisega, et mehe haigus on pöördumatu ning seda pole võimalik ravida, saab ainult leevendada, kuid pean sellega hakkama saama,» rõhutas Leila.

Saades teada, et MTÜ Usun Headusse plaanib korraldada tema abikaasa toetuseks heategevuskontserdi, liigutas see naist pisarateni.

«Olin arvamusel, et pigem on MTÜ varasemalt toetanud inimesi, kelle puhul on oodata paranemist ehk siis tulemit. Karm öelda, kuid meie puhul paranemist oodata pole, küll saame pakutud abi toel leevendada abikaasa elu,» sõnas naine.

Massaaž ja taastusravi protseduurid aitavad vähendada lihaspinget ja muuta mehe füüsilist olukorda veidigi paremaks. Elektrilise ratastooligi said nad eelmisel aastal jõuludeks nagu jõulukingitusena kätte. «Ratastooli ostmist toetas maavalitsus, meil tuli tasuda kümme protsenti tooli maksumusest. Sellest on meile suur abi,» sõnas Leila.

Tema arvates on kohaliku kogukonna algatatud heategevuskontsert väga tänuväärne ettevõtmine. Naine teab, et peab olema tugev. Elada teadmisega, et mehe haigus on pöördumatu ja sellest pole tervena võimalik välja tulla, on mõistagi emotsionaalselt raske. «On hetki, kus on murdumise ära hoidnud ainult lähedaste tugi,» nentis naine.

Heategevuskontserdile plaanib Mikkude pere minna täies koosseisus. «See on ju meie pere heaks korraldatud. Ka Kalmeri toome Rõngust kohale,» sõnas naine.

MTÜ Usun Headusse korraldab heategvuskontserdi Kalmer Miku toetuseks 18. detsembril kell 16 Tõrva kirik-kammersaalis. Pileti hind on kümme eurot, sooduspiletil viis. Kontserdil astuvad üles Sandra Nurmsalu, keda klaveril saadab Pille Piir, samuti Valdek Ott ja kohalikud Tõrva muusikud.

Kalmer Mikku saab toetada, tehes annetusi MTÜ Usun Headusse pangaarvele EE362200221053835179 selgitusega «Kalmeri toetuseks».

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles