Gripp võib olla jõudnud ka Valgamaale

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripp on raske haigus ja sunnib pahatihti voodisse jääma. Foto on illustratiivne.
Gripp on raske haigus ja sunnib pahatihti voodisse jääma. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Muutlikud ilmastikuolud aitavad kaasa viirusnakkuste levikule. Juba üle-eelmisel nädalal hakkas Eestis kasvama gripitaoliste haigestumiste arv ning suurenes grippi haigestunute osakaal. Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse siiski veel madalaks ja gripiviiruse levikut piiratuks, kuid grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine on tõusutrendil.

"Valgamaal pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 65 inimest, nädal varem oli abivajajaid 51. Ametlikku gripikinnitust meie andmetel Valgamaal ei ole, aga gripikahtlust ehk siis küll laboratoorselt kinnitamata, kuid haiguspildilt gripile omaste tunnustega haigestumisi on registreeritud ka Valgamaal," ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Ta tõdes, et gripp on sel aastal Eestisse jõudnud tavalisest varem, mistõttu on eriti oluline, et haiged püsiksid kodus ja lastega haigeid inimesi ei külastataks. "Sama kehtib ka vanemaealiste kohta, kes loomult madalama immuunsusega – tuleks hoida ilmsete haigustunnustustega inimestest eemale, seda kindlasti juhul, kui ka vaktsineerimine on jäänud tegemata."

Üle Eesti pöördus 5.–11. detsembrini ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3791 inimest, neist pool olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 288,7. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Tartumaal, Läänemaal ja Narvas.

Laboratoorselt kinnitati tollel nädalal 36 A-gripiviirust ning 1 B-gripiviirus. Täpsemalt määratleti 3 A-gripiviirust: kõik olid A(H3).

Gripiviiruste osakaal moodustab kõikidest ringlevatest viirustest 12,5 protsenti. Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest 11,4% olid paragripiviirused, 10% - rinoviirused ja 5,5 protsenti RS-viirused.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 74 korral, neist 73 korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.

Vaatamata sellele, et gripiviiruste püsivat levikut veel ei ole, on hooaja algusest hospitaliseeritud 11 patsienti, neist kuus vanusrühmas 0-4, neli vanusrühmas 15–64 ja üks vanemaealiste vanusrühmas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles