Lätlaste õnne valem: kalasoomused ja maagilised herned

Herneroata ei möödu pühadeaeg üheski traditsioone austavas Läti kodus. Sellel arvatakse olevat lausa maagiline tähendus. Foto: Santa Sinka / Ziemeļlatvija

Kuigi eestlaste ja lätlaste jõululaualt võib leida palju sarnast, on ka erinevusi. Näiteks on lõunanaabritel aukohal hernestest tehtud roog, kuid verikäkist nad midagi head ei arva. Kalasoomused aga pistavad lätlased rahakotti kindla teadmisega, et see toob rikkuse majja.

Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjanik Inga Karpova kinnitas, et üldjoontes on kahe naaberrahva jõulutoidud sarnased. «Eks meiegi sööme verivorste ja hapukapsaid. Millegipärast eestlased imestavad vahel, et me verivorste armastame. Aga miks peaksime teist nii erinevad olema – naabrid ju ikkagi.»

Ajakirjaniku sõnul on Lätis olnud aastakümneid auasi ise verivorsti teha. «Minu isa tegi seda ka – see oli küll päris keerukas ja aeganõudev ettevõtmine. Oluline oli teha vorste tangudega, kruupidega vorstist ta lugu ei pidanud. Juurde lisas ta veidi piparmünti – see andis erilise meki.»