Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jõulud on aasta õnnetusterohkeim aeg

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kiirabibrigaad. | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Pühadeperioodil tasub olla ettevaatlik, sest igal aastal kahekordistub just sel ajal liiklusõnnetuste, varguste ning hooletusest tingitud õnnetused.

Kiirustades viimaseid kingitusi otsides, toiduvarusid täiendades ja seejärel autorooli istudes või linnatänavail rutates on paljude liiklejate tähelepanu hajunud ning õnnetused kärmed juhtuma. Seetõttu on just 23. detsembrist kujunenud aasta kõige õnnetusterohkem päev, mil kindlustusel tuleb peamiselt tegeleda liikluskindlustuste, kasko- ja õnnetusjuhtumi kahjudega.

«Seesam kindlustuse kahjukäsitlejatele tähendab pühadejärgne tööle naasmine kiiret aega, sest viimaste aastate statistika kohaselt kahekordistub kahjujuhtumite arv just sellel perioodil. Kui tavaliselt registreerivad meie kliendid ühes päevas 50–55 kahjujuhtumit, siis jõulupühade järgselt küündib see number saja lähedale,» rääkis Seesami kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik.

Pühad pakuvad vilgast tööperioodi ka varastele, kelle jaoks on lihtsaks saagiks mitmeks päevaks üksi jäänud kodud, autoistmele jäetud uhked jõulukingitused ja muud väärisesemed ning ka nutiseadmed, mis võõras seltskonnas järelevalveta laadima pannakse.

«Jõuludeks üksi jäetud kodude aknad ja uksed peaksid olema korralikult suletud, võimalusel võiks ühes toas ka tule põlema jätta ning kindlasti tuleks sotsiaalmeedias vältida staatuseuuendusi, mis võivad pikanäpumeestel sõrmed sügelema ajada,» jagas Jõhvik õpetusi turvalise jõuluaja nautimiseks.

«Ostukeskuste parklates tuleb samuti valvsust säilitada: kingitused ning muud väärisesemed silma alt ära panna ning autouksed korralikult lukustada. Eelmisel aastal saime mitu kahjuteadet, kus võõrasse seltskonda pühi tähistama läinud inimene jättis telefoni laadima ja hakkas siis lõbusat õhtut nautima. Hiljem taksot tellima asudes rippus seinast vaid laadija. Külla minnes tuleb nutiseadmetega hoolas olla, sest alati leidub neid, kelle näpud on kiiremini seal, kus ei peaks.»

Pühadeaegses saginas puhkevad tihemini ka tulekahjud. Ettevaatlikkusele tuleb kutsuda kodukokkasid, kelle köögist maitsvad road peolauale jõuavad. Ahju unustatud jõulupraest võib kergesti alguse saada tulekahju. Samuti on oht olemas ka tavalise söögitegemise korral, mil süttida võib näiteks pannil olev rasv.

«Kuna enamik köögist alguse saavatest tulekahjudest on põhjustatud just toidu kõrbemisest, siis on eriti oluline end televiisori ette mitte unustada ja toidu valmimise ajal köögis viibida,» toonitas Jõhvik.

Kindlustaja sõnul kipuvad inimesed hoolimata pidevast meeldetuletamisest ka küünalde põletamisel ohutusnõudeid rikkuma. Tavaliselt pannakse pealtnäha ohutud küünlad lauale ilma tulekindla aluseta või asetatakse hoopis kardinatele liiga lähedale. Kuuseküünlaid kiputakse aga asetama ülemise oksa alla, kust tulel lihtne levima hakata.

«Tulekahju põhjus ei ole alati lahtine tuli, aga ka näiteks kuuseküünalde vigased juhtmed, mida peab kontrollima,» tuletas Jõhvik meelde ning soovitas turvalise jõuluaja nautimise nimel üle vaadata ka suitsu- või vingugaasiandurid, mis võivad vajalikult hetkel elu päästa.

Tagasi üles