Veebibrauserist avanev ostukeskkond tundub kui piiritu ja mugav imedemaa, sest kõrvaltänava poekese asemel saab tarbija oste teha kas või maailma teisest otsast. Tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhataja Kristel Huvila soovitab tarbijal enne ostu aga mõelda, kes on tehingu teine pool, kas kaup on ohutu ning millised on võimalused hiljem oma pretensioone lahendada.
«Ostu netipoes teen kiirelt ja vähese vaevaga, lisan toote ostukorvi ning märgin linnukese kasutajatingimustega tutvumise kohta. Teen ära veel rahalise makse ning jään mugavasti ootama. Kaup tuleb vabalt valitud kohta ja kui ei meeldi, siis saadan lihtsalt tagasi, eks? Mitte päris,» hoiatab Kristel Huvila.
«Selline on levinud ja küll enamasti toimiv käsitlus internetis ostlemise kohta, kuid tarbijal tasuks märgata veel mõningaid olulisi tegureid oma ostuotsust kaaludes,» lisas ta.
Ostes mistahes toote Euroopa Liidu väliselt kauplejalt, näiteks Hiinast või Ameerikast, ei pruugi olla kauba tootmisel kohaldatud Euroopa Liidus kehtestatud regulatsioone konkreetsele tooterühmale.
«Siseturul on tootegruppide lõikes ühtlustatud nõuded tarbekaupadele – mänguasjad, tekstiiltooted, lapsehooldustooted, elektroonikaseadmed – ning liikmesriikide järelevalveasutustele on omistatud pädevus kontrollida toodete vastavust kehtestatud nõuetele,» selgitab Huvila.
Soetades toote kolmandatest riikidest, tuleks arvestada, et järelevalveasutuse võimalus sekkuda ning veenduda ohutusnõuete järgmises on piiratud.
Nagu igasuguse ostuotsuse tegemisel, tuleb tarbijal tutvuda enne ostu tellimuse täitmise tingimustega. Oluline on märkida, et tarbijaõiguste direktiivi alusel kehtivad Euroopa Liidus ühtsed reeglid e-kaubandusele.
Üks tuntumaid üldpõhimõtteid on tarbija õigus kaup ilma põhjendamata tagastada, andes sellest kauplejale teada 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. On küll erandeid, mil viidatud reegel ei laiene, kuid põhimõtteliselt on see hea võimalus tarbijal tootega tutvuda ja lihtsustatult taganeda.
Kui kaupleja ei ole oma tegevust suunanud Euroopa või Eesti turule, ei saa amet jõustada järelevalvemeetmeid ja sundida järgima sidevahendi abil sõlmitud lepingutele kehtestatud teavitusnõudeid.