Valik häbimärgistab karusloomafarme puudutavat otsust

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšintšilja ehk villakhiir kuulub karusloomade sekka.
Tšintšilja ehk villakhiir kuulub karusloomade sekka. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti loomakaitse seltsi korraldatud internetihääletusel sai 2016. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks Marko Männiste poolt abitu kassipoja päästmine Tallinnas Jõe tänaval paduvihma tõttu tekkinud veeuputusest. Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad maaelu- ja keskkonnaministeeriumi otsuse karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada.

Kõige loomasõbralikumaks teoks valitud kassipoja päästmine uppumissurmast leidis aset 10. juulil, mil Tallinna kesklinna tabas tugev vihmasadu ning sadevesi tekitas uputuse. Männiste oli parajasti vennaga koju sõitmas, kui märkas Jõe tänaval vihma kätte jäänud läbimärga kassipoega, kes püüdis veemassiivi eest varju leida.

Männiste jooksis autost välja, tõi külmast ja ehmatusest väriseva kassipoja ära ning viis ta koju, kus hoolitses tema eest. Päästetud kassipoeg sai vihmale viitava nime – Tilk. Kuna noormees kassipoega endale jätta ei saanud, võttis ta ühendust loomakaitseorganisatsiooniga, kes abiga õnnesärgis sündinud leidlapsele kiiresti kodu leiti.

Kõige loomavaenulikumaks teoks hääletatud maaelu- ja keskkonnaministeeriumi otsus karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada avalikustati 2016. aasta sügisel.

Hoolimata sellest, et nii Eesti loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui Eesti moeloojad olid tänavu varasemalt nõudnud Riigikogu maaelukomisjonilt karusloomakasvatuse keelamist, oli keskkonnaministeeriumi seisukoht, et karusloomade kasvatamisel on probleemsed kohad eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemine ja sõnnikumajandus. Ministeeriumi hinnangul on olukord viimastel aastatel paranenud.

Ka maaeluministeerium oli seisukohal, et juhul kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõuded, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda.

Tänavu oktoobris jõudsidki ministeeriumid ühisele seisukohale, et karusloomafarmide tegevus peaks jätkuma ning ettepanek edastati ka valitsusele. Karusloomakasvatused on aga loomade suhtes julm äri: vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning eraldatakse oma emadest väga varakult.

Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembris. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid: rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist.

Aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo konkurssi korraldab loomakaitse selts juba 16. aastat järjest. 2015. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikuks teoks valisid hääletajad koer Maximuse päästmise politsei ja Varjupaikade MTÜ poolt. Aasta kõige loomavaenulikuma teona kogusid enim hääli Rando Randma toime pandud loomade piinamised ja tapmised.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles