Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Saabus parim aeg Veenust vaadelda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Veenus paistab alati Päikese ja Kuu järel suurima taevase objektina. | FOTO: shutterstock

Kindlasti on mõnigi märganud õhtutaevas tavatult eredat tähte, mida mõni kuu tagasi seal ei olnud. Tegemist on planeet Veenusega, mille pinnal sulaks näiteks tina, plii ja tsink.

Rooma armastusjumalanna nime kandev planeet, mida nimetatakse ka eha- ja kord koidutäheks, on meie taevas alati Päikese ja Kuu kõrval heledaim objekt. Põhjus, miks ta viimasel ajal õhtuti eriti silmatorkav on olnud, peitub tema ja meie planeedi suhtelistes asukohtades teel ümber Päikese.

Paari päeva pärast, 12. jaanuaril tipneb astronoomiline nähtus, mida teadlased nimetavad Veenuse suurimaks idapoolseks elongatsiooniks. Maalt vaadatuna liigub Veenus selleks ajaks oma orbiidil Päikesest kõige kaugemasse nurka, mistõttu näeb seda kõrgel lõuna- ja läänetaevas enne ja ammu pärast päikeseloojangut.

Pilvedega looritatud põrgu

Et Veenus tiirleb ümber Päikese lähemal kui Maa, ei saa me kuidagi näha teda Päikesest kaugemal kui praegu, mis on hetkel umbes 47 kraadi. Sellise arvu saame astronoom Jaak Jaaniste sõnul, tehes koolipäevil õpitud trigonomeetrilise tehte: arkussiinus r/R, kus r on Veenuse ja R Maa orbiidi raadius.

Kuigi sellises positsioonis on Maalt nähtuna valgustatud vaid pool Veenuse kettast, piisab sellest, et planeet säraks meie taevas tunduvalt suuremana kui ükski teine objekt. Selle põhjus on, et Veenus on suuruselt vaid õige pisut väiksem kui Maa, see asub meist praegu «vaid» sadakonna miljoni kilomeetri kaugusel ning selle pind on kaetud valgust suurepäraselt peegeldava pilvkattega.

Teleskoobiga Veenust uurides näeksimegi vaid heledat poolkuud meenutavat ketast, millelt ei ole võimalik eristada ühtegi detaili. Ometigi teame Nõukogude Liidu Venera nime kandnud kosmosesondide kaudu, et Veenuse tiheda pilvkatte all valitseb ligi 470kraadine kuumus ning rõhk, mida võib Maal tunda vaid kilomeetri sügavusel ookeanis. Pole siis ime, et näiteks USA astronoom Carl Sagan võrdles Veenust kõige enam piibelliku põrguga.

Kuna nüüdseks on Veenuse pind eri meetodite abil kaardistatud, uurib planeeti praegu vaid jaapanlaste kosmosesond Akatsuki, mis hoiab silma peal selle pilvkatte liikumisel ja koostisel. Mehitatud reise tulisele Veenusele, kus sulaksid tina, plii ja tsink ning mille atmosfääris pressitaks tavaline allveelaev kokku nagu õllepurk, ei plaanita isegi kõige julgemates fantaasiates.

Armastusejumalanna ja sõjajumal käsikäes

Suhteliselt hästi nähtavaks jääb Veenus Veevalaja ja Kalade tähtkujudes märtsi alguseni. «Veenus möödub päikesekettast 25. märtsil ja umbes 8 kraadi kauguselt põhja poolt ning on neil päevil vaadeldav nii eha- kui koidutähena. Kel huvi, võib proovida seda vaadata vahetult pärast loojangut või enne tõusu,» rääkis Jaaniste.

Lisaks Veenusele on praegu tähistaevas nähtaval ka sõjajumala järgi nime saanud planeet Marss, mille võib ära tunda kergelt punaka tähena Veenusest kümmekond kraadi üles ja vasakule. Vaatamata aga planeetide näilisele lähedusele, asub Marss Veenusest üle 100 miljoni kilomeetri kaugemal.

Taas võib Veenust kõrgel taevas näha juunis-juulis, seda küll siis juba vahetult enne päikesetõusu ja idataevas. Läänetaeva kõrgeimasse punkti naaseb ta augustiks.

Kuna Veenus tiirleb ümber Päikese ligi 50 miljonit kilomeetrit lähemal kui Maa, ei saa see meie taevas paista Päikesest kaugemal kui 48 kraadi. 12. jaanuaril küündib see aga kuni 47,1 kraadini. / Taavi Niittee/Valgamaalane

Tagasi üles