Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miljardiinvesteering võib tulla ka Valgamaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Metsatööstussektori ekspert Margus Kohava kinnitas Valgamaalasele, et kuna ollakse alles protsessi alguses, ei ole tehasele asukohta veel valitud. | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Eile, 10. jaanuaril sekgus, et pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub nüüdisaegse puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks umbes 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.

Tehase loodav lisandväärtus oleks investeeringu plaaneerijate hinnangul 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks 1,1-1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKPst.

100 protsenti Eesti taustaga ja metsandusalal kogenud investorite huve esindavat ettevõtet juhivad metsatööstussektori ekspert Margus Kohava ja rahvusvahelise metsatööstuse kogemusega Aadu Polli.

Kohava sõnul oleks tehase rajamisel positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna.

«Tehas suurendaks Eesti eksporti 250–350 miljoni euro võrra aastas, kusjuures toodete ekspordi koguväärtus kasvaks 2–3 protsendi võrra. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu Eesti töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7–9 protsenti,» selgitas Kohava. Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500–700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas.

Sellest saaks tema sõnul unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sealhulgas hemitselluloosi ning ligniini tselluloosi ja eri biotoodete tarbeks, samuti rohelist energiat.

Tehas toodaks väidetavalt pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4–5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.

Puidurafineerimistehase võimaliku tegevuskohana analüüsitakse mitut asukohta Eesti eri piirkondades. Tehase rajamise asukoha eelduste hulka kuuluvad maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine toorme hankepiirkonna keskel, toimiva maantee- ja raudteevõrgustiku olemasolu, juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile ja kohalik oskustööjõud.

Kohava kinnitusel ei ole välistatud seegi, et tehas Valgamaale kerkib. "Et oleme protsessi alguses, ei ole konkreetset asukohta veel valitud. Hetkel on arutluse all kõik võimalikud kohad Eestis.«

Projekti teostatavust analüüsitakse tema sõnul tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega.

Kohava rõhutas, et investorid soovivad tihedat koostööd avalikkusega. »Meile on äärmiselt oluline teha konstruktiivset koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega.«

Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Hilisemas faasis kavatsetakse positiivse investeerimisotsuse korral kaasata strateegiline investor ja/või finantsinvestor. Projekti finantseerimisel eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist. Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult.

Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks.

Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.

Erakond Eestimaa Rohelised leiaba ga, et tehase ehitusplaanides võib esineda korruptsiooniohtu ja veelgi tugevnevat survet niigi mittesäästlikult majandatud Eestimaa metsadele.

Erakonna esimees Aleksander Laane tõdes, et suurinvesteeringud puidust kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks on iseenesest teretulnud. »Suured teod on aga ka suure vastutusega ning elukeskkonna säilitamine on jätkusuutlikku äritegevuse eeldus, mitte üks valikuvõimalustest.«

Halvaks näitena tõi ta välja kavatsuse Auvere jaamas elektri saamiseks puitu põletada, sest seal saadakse puidust kätte vaid väike osa energiast. »Puidu põletamine on mõistlik talvel oma maja kütmiseks. Paremad on aga kaasaegsed koostootmisjaamad, kus soojus kasutatakse ära kohapeal, aga elektrit saab ka võrku müüa. Sellega oleks lisaks metsade säilimisele tagatud ka kaugemate kohtade ja sellega ka kogu riigi energiajulgeolek.«

Erakonna liige Aleksei Lotman aga lisas, et kavandades suuri investeeringuid puidutööstusse, tuleb nii investoritel kui riigil arvestada sellega, et puit on vaid üks metsa saadustest, mille kasutus ei tohiks halvendada metsa pakutavaid loodushüvesid. »Investeeringud puidu senisest tõhusamasse väärindamisse on iseenesest teretulnud, aga neid ei tohi kasutada raiemahtude suurendamise õigustamiseks."

Rohelistele teeb muret, et kavandatava projekti investoriks on teiste hulgas märgitud Eesti üks suurimaid metsaomanikke, Metsatervenduse OÜ omanik Mati Polli, kes oli vaid mõni nädal tagasi mittesäästliku metsanduspoliitika vastase meeleavalduse toimumise ajal riigimetsa majandmaise keskuse (RMK) nõukogu esimees.

Earkond viitab oma pöördumises, et Polli koos oma äripartneri Kaido Jõelehtiga on suurte summadega juba aastaid Reformierakonda ja IRLi toetanud. Need kaks erakonda on ka viimastel aastatel keskkonnaministeeriumi juhtinud.

Polli on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige. Kehtiva metsandupoliitika jätkusuutmatust tunnistavad ja planeeritava metsaseaduse suhtes ülikriitilised keskkonnaorganisatsioonid väljendasid hiljuti nördimust, et keskkonnaministeerium pole neid seadusemuudatustesse kaasanud.

Samas nentis Metsatervendus OÜ juhatuse esimees hiljutises intervjuus, et neid on keskkonnaministeerium otsustesse kaasanud, mis kokku annab erakonna esindajate hinnangul aimu korporatiivsete sidemete mõjust Eesti metsanduspoliitilistes otsustes.

Tagasi üles