Lätti on jõudnud juba pea 200 põgenikku

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikud. Pilt on illustreeriv
Põgenikud. Pilt on illustreeriv Foto: Erik Peinar

Euroopa Liidu (EL) pagulaste ümberpaigutamise kava osana toodi kolmapäeval Kreekast Lätti 14 rahvusvahelist kaitset vajavat isikut, nende seas kaheksa alaealist, ütles Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet teisipäeval.

Kolmapäeval paigutati Lätti ümber kolm Süüria perekonda, kes asuvad nüüd Mucenieki pagulaskeskuses. Nende seas on rätsep, ettevõtja ja pagar ning mehhaanik.

Läti on lubanud kahe aasta jooksul võtta vastu 531 inimest ja on praeguseks ELi programmi alusel vastu võtnud 198 inimest.

Samas pole Läti paljudele varjupaigataotlejatele meelepärane elupaik. Nagu kinnitas eelmise aasta lõpul Valgamaalasele antud intervjuus MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson, lahkusid Lätist ühel hetkel lausa kõik saabunud, kuid nüüd on osa neist sinna ise tagasi tulnud – Eestis polnud samal ajal lahkunud ükski kvoodikavaga saabunu.

Intervjuus avas Janson ka sellise ilmingu põhjuseid. «Esiteks, Läti, nagu ka Leedu, võtab kava alusel vastu varjupaigataotlejaid, kelle nad paigutavad majutuskeskusesse ja hakkavad siis nende ütlusi ja taotlusi üle vaatama. Kuna taotlejad ei tohi töötada, peavad nad, käed rüpes, istuma keskmiselt kolm kuni kuus kuud, enne kui otsus tehakse.»

Seevastu Eesti teeb menetluse ära enne inimeste Eestisse jõudmist. «Siia jõudes saavad nad lennujaamas rahvusvahelise kaitse ja sellega kaasnevad sotsiaalsed õigused, näiteks õigused töötada ja õppida,» selgitas Janson.

Sellega aga erinevused kahe naaberriigi vahel tema sõnul ei piirdu. «Kui Lätti jõudnud lõpuks positiivse otsuse saavad, peavad nad hakkama otsima elukohta. Toimetulekutoetus, mida nad saavad, peab katma elukohaga seotud kulud ning pärast üüri ja kommunaalmaksete tasumist tavaliselt raha kätte ei jäägi.»

Seevastu Eestis on korter leitud saabumise hetkeks ning sotsiaalsüsteem on teisiti üles ehitatud. «Saabunu saab esimesed kuud tegeleda elu sisseseadmise, keeleõppe ja töö otsimisega. See osa meie süsteemist on üsna hästi välja kukkunud,» tõdes Janson intervjuus.

Ta lisas, et samas peame aru saama, et tihti on inimestel edasirändamiseks väga head põhjused, näiteks kui on mõnes teises riigis sõbrad või sugulased. «Tegelikult peaks kogu Euroopa Liidu varjupaigasüsteem olema disainitud selliselt, et see võtaks selliseid sidemeid rohkem arvesse, vältimaks edasirännet.»

Eestisse oli eelmise aasta lõpu seisuga Jansoni andmetel ümberpaigutamise ja -asustamise kavaga saabunud 77 inimest. «Neli on olnud üksikisikud, ülejäänud saabusid kolme- kuni kuueliikmeliste peredena. Täiskasvanuid on olnud 42 ja lapsi 35. Süüriast on 57 inimest, Iraagist 18 ja Jeemenist kaks. Kõik on kodust lahkunud sõja tõttu ega saa koduriiki tagasi pöörduda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles