Arvamus: Vana ja uut vähktõve teemal

, üldarst
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Ruumet
Martin Ruumet Foto: Arhiiv / Valgamaalane

Vähktõbi on tõsine haigus ning see on ka Eestis üks peamisi surmapõhjuseid. Hea sõnum on, et selle ennetamiseks saab igaüks midagi ise teha. Kui see haigus on aga juba tekkinud, siis tea, et vähk ei ole surmaotsus. Keemiaravi ja operatsioonid võivad ehk olla vajalikud, kuid abi võib saada ka looduslikest ravivahenditest.

Kunagi ütles üks mu arstiteaduse professoreid ülikoolis: «Kui inimene ei sure vähisse, sureb ta vähiravisse.» See on tõsi. Vähe on teisi sarnaseid ravimeetodeid selle toksilisuse poolest. Levinud seisukoht ülikoolides on, et vähirakud on agressiivsed, mistõttu peab neid ka tugevatoimeliste ravimitega ravima ehk teisisõnu surmama.

Kas tõesti on ainus võimalus vähktõvehaigetel kogeda keemiat, kiiritust ning operatsioone, kui viie aasta pärast pool neist, keda on nõnda ravitud, sureb ära? Usun siiski, et ka vähiravis on kätte jõudnud aeg, kus peaksime pöörduma ohutumate meetodite poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles