Eaka naise tütar pole rahul sellega, kuidas tema ema Valga haigla päevapalatis koheldi. Haigla ravijuht kinnitab, et kolleegid käitusid patsiendiga vastavalt kehtivale korrale.
Päevapalati ülekoormus tõi tüli majja (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensioniealisel naisel hakkas eelmise neljapäeva pärastlõunal väga halb: peas olid valud, süda oli paha ja suur nõrkusehoog oli peal. Tütar otsustas viia ta autoga Valga haigla päevapalatisse. Kohale jõudes õnnestus tal enne haiglauksest sisenemist saada ratastool ja toimetada ema päevapalati ukse taha, kust ta saadeti edasi triaažikabinetti ja sealt tagasi päevapalati ukse taha.
Päevapalatis kohta polnud
«Mingit rohtu ei antud ja öeldi, et peab ukse taga ootama, kuna päevapalatis pole kohta. Lisati, et kui ta on võimeline istuma, pole asi nii hull. Kuid emal oli endiselt väga halb, kõndima polnud ta võimeline. Veel lisati, et enne kui saab päevapalatisse, peab sealt kellegi välja tõstma, sest kohti pole,» rääkis eaka naise tütar Tiina Saaron.
Enda sõnul koges ta personalipoolset ebasõbralikku suhtumist. Öeldud, et siis oleks kõik hoopis kiiremini kulgenud, kui ta oleks kiirabi kutsunud. Saaron olevat selle peale veel öelnud, et eks ta sõidutab ema haiglauksest välja ja kutsub siis kiirabi – ehk saab inimene kiiremini abi. «Ootaksin personalilt rohkem mõistvat suhtumist ning tagasisidet haige seisundi kohta.»
Seoses juhtunuga tekkis tal küsimus: kas juhul kui päevapalat on täis, polegi muud lahendust peale ootamise, et keegi palatisolijatest koha vabastab? «Emal läks terve tund, et lõpuks päevapalatisse saada,» rääkis Saaron. Teisipäeval andis Saaron teada, et ema on lõpuks paigutatud haigla siseosakonda ravile.
Valga haigla ravijuht Kristel Kivisild tõdes, et erakorralise meditsiini osakonna igapäevases tööpraktikas on tavaline nähe, et patsient soovib nii kiirelt kui võimalik arsti juurde pääseda, olgu siis tegemist väiksemate või suuremate probleemidega. «See on täiesti arusaadav – inimesele on tema tervisemure kõige lähem, emotsionaalne ja esmast lahendamist vajav probleem.»
Haiged jaotatakse kategooriatesse
Patsiendi kaebuste põhjal tema üldseisundi väljaselgitamiseks on Eesti erakorralise meditsiini arstide selts välja töötanud juhendi triaaži läbiviimiseks. See tähendab haigete jaotamist kategooriatesse abivajamise kiiruse põhjal. Seejuures lähtutakse patsiendi seisundist ja võimalikust ohust elule ning tervisele. Triaaži teeb reeglina triaažiõde.
Ootele jäetud patsiente jälgitakse Kivisilla sõnul ei ole sageli patsientidele meelt mööda nende kliinilise seisundi liigitamine, kuid just triaaž võimaldab neile parima võimaliku abi vastavalt abivajamise kiirusele, mitte saabumisjärjekorrale. Kiiresti tehakse kindlaks eluohtlikus seisundis ja kiireloomulist abi vajavad patsiendid, vähendatakse ravitsoonide ületäitumist.
«Ootele jäetud patsientide puhul tagame järjepideva jälgimise ning vajadusel retriaaži. Triaaž on vajalik ka olukordades, kus abivajajaid rohkem, kui nendega korraga tegeleda on võimalik,» selgitas ravijuht.
«Antud juhtumi puhul tehti patsiendile esmane triaaži hindamine, mille põhjal ta osutus «roheliseks» ning retriaaži korras «kollaseks» abivajajaks,» täpsustas Kivisild. Kategooriad «roheline», «kollane», «oranž» ja «punane» viitavad sellele, kui kiiresti arsti juurde pääsema peab.
«Kuivõrd hetkel oli ravitsoon üle täitunud, leiti ootele jäämise käigus võimalus paigutada patsient päevapalatisse tunni jooksul. Ravijuhina võin kinnitada, et haigla kolleegid kohtlesid patsienti ja tegelesid tema probleemidega korrektselt,» lisas Kivisild.
Küsimusele päevapalatite ülekoormuse kohta vastas ravijuht, et ravitsoonide, sealhulgas päevapalatite ületäitumise korral patsientide jagamine haigla osakondadesse on igapäevatöö osa. «See ei ole lahendusvariant, vaid töö, mida arstid kogemuse põhjal pidevalt teevad, arvestades patsientide kliinilist seisundit.»
Ravijuhi kinnitusel suudab Valga haigla erakorralise meditsiini osakond abivajajaid vastu võtta ja nendega tegelema hakata kiiremini kui Eesti erakorralise meditsiini osakondades ette antud minimaalne aeg.
«Hoolime oma patsientidest ja ootame ka neilt mõistvat suhtumist, kuna tihtipeale võib erakorralise meditsiini osakonnas olla patsiente, kelle seisund on eluohtlik ja kes vajavad abi viivitamatult,» lisas Kivisild.
TASUB TEADA
Triaaž on haigete jaotamine kategooriatesse abivajamise kiiruse alusel, vastavalt patsiendi seisundile ning lähtuvalt võimalikust ohust tema elule ning tervisele.
Triaaž haiglas on patsiendi seisundi kliiniline hindamine, võttes arvesse nii patsiendi kaebusi kui üldseisundit. Triaaži teeb reeglina triaažiõde.
Retriaaž on patsiendi seisundi muutuste hindamine ning vajadusel teise kategooriasse määramine.
Neljaastmeline triaažisüsteem
Punane (I) tähistab eluohtlikus seisundis patsiente, kelle elu on otseselt ohus. Need patsiendid vajavad kohe arstiabi.
Oranž (II) tähistab patsiente, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Aeg arstini kuni 15 minutit.
Kollane (III) tähistab patsiente, kelle haigestumine või trauma vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Aeg arstini kuni 60 minutit.
Roheline (IV) tähistab patsiente, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist ning aeg arstini on kuni kolm tundi.
Sinine (V) tähistab patsiente, kes ei vaja erakorralist abi ja kelle tervise seisund ei kvalifitseeru eelnevate triaažikategooriate alla. Aeg arstini kuni kuus tundi.
Rohelise ja sinise triaažikategooriaga patsientide arstliku ülevaatuse alustamise aeg võib EMO ülekoormuse korral pikeneda. Triaaži käigus hinnatakse ka patsiendi isoleerimisvajadust.
Triaaži läbiviimise põhjal saadud infost koostatakse hinnang, mis vastab patsiendi seisundile ja tema probleemile. Triaažikategooria hindamisel lähtutakse kahest aspektist: patsiendi objektiivne seisund ning tema kaebused. Samuti on oluline aeg haigestumise algusest või traumast.
Allikas: Valga haigla