Tõrva bagitehas ehitab võidukaid masinaid

Tõrva võidusõidutehnika klubi RS Motorsport on bagisid ehitanud juba veerand sajandit. Nende masinatega on mitmel korral tuldud Balti meistriks.

Ettevõtmine sai alguse ühe bagi putitamisest 1992. aastal, kui klubi asutasid seda siiani vedavad Ivo Sults ja Remee Raamets. Sultsi isa sõitis samuti bagidega ja tema eelviimane auto jäi Valga Kolhooside Ehituskontori metallitsehhi vedelema. «Saime selle endale ja hakkasime korda tegema,» rääkis Sults.

Võib-olla peaks kõigepealt selgitama, mis asi üldse on bagi. Sults ütles, et kõige lihtsamalt öeldes on see lahtise pinnase vormel. Bagi pole mõeldud päris looduslikul maastikul turnimiseks, vaid eelkõige kiiretele laugetele teedele nagu kruusateed.

Euroopa bagi pole päris sama asi, mis Ameerika oma. «Siin ongi suur vahe, mida segamini aetakse, et kui nett lahti lüüakse, tuleb sealt välja ameeriklaste liivabagisid. Ameerikas on paljas toruraam, meil on see pigem ralliauto edasiarendus,» ütles Sults.

Ralliautost on bagi rajal oma kerguse ja hea kaalujaotuse tõttu isegi kiirem. «Kui nad kõrvuti panna sõitma WRC ralliautoga, peaks bagi olema rajal kilomeetri kohta paar sekundit kiirem.»

Ehitamine on meestel tõsiselt ette võetud, bagid valmivad suures osas käsitööna. Viimased kümme aastat on toimetamise paigaks Tõrvas Valga maantee ääres Olerexi tankla lähedal asuvad endised Tümpsu baari ruumid, kust nüüd võib leida veneaegsed trei- ja freespingid ning hulga autokeresid. Aastate jooksul on tehases nii-öelda nullist valminud 17 bagi. Nende hulgas on ka hobibagisid, mis on lihtsamad rendiks mõeldud masinad.

Originaalmootorist vähe järel

Autode raamid keevitavad mehed ise kokku välismaalt tellitud ja ka lennukite ehitamisel kasutatavatest ülitugevatest kroom-molübdeenterastorudest. Ka palju käigukastilahendusi on ise tehtud, kunagi tehti ise ka amordid. Muidugi leidub juppe, mida ise teha pole mõtet, näiteks suurt hulka pukse on mõttekam lasta automaatsel CNC freespingil valmistada, kui ise ükshaaval treida.

Jõuallikaks sobivad nii mootorratta- kui automootorid. Sultsi enda bagi baseerub Volkswageni mootoril, mille originaalist on väga vähe järel. Samaks on jäänud vaid mootori plokk, plokikaane valandi osa ja klapikambrikaas. Algselt oli mootor 1,8-liitrine ja arendas 123 hobujõudu.

Nüüd on sellel välja vahetatud kolvid, kepsud, klapid, nukkvõllid ja palju muud. Kuigi maht on võistlusklassile vastamiseks kahanenud 1,6 liitrini, näitas viimane mõõtmine võimsuseks 224 hobujõudu. Enne tegi mootor maksimaalselt 6500 pööret minutis, nüüd 9000.

Kui mootoriks valida võimas mootorratta mootor, siis selle võib ka muutmata autole peale panna ja sõita. Euroopa tasemel võistlemiseks tuleks aga ka see ümber ehitada. Mootori tüübi valik sõltub Sultsi sõnul sõitja eelistusest. Automootoriga lahendus on oluliselt kallim, aga ka kestab kauem ja väändemoment on parem.

Nii või naa on masinad väga kiired. Sultsi vana bagi kiirendust käis kümmekond aastat tagasi proovimas Autoleht ja kruusal liikus see nullist sajani viie ning asfaldil lausa 3,5 sekundiga. Selline aeg on kohane superautodele. Praegust bagi pole nii katsetatud, aga tuleb arvestada, et see on kergem, kaaludes 530 kilo, ja hobujõude on tal 50 kuni 70 võrra rohkem. Sults lisas siiski, et asfaldil kräunutamine ei ole nende eesmärk.

Auto saab hakkama ka talveoludes, aga tema õige koht on võistlusrajal. «Pärast neid aastaid on see, mis pinget pakub, võistlus. Võime proovimas käia ja vahepeal lusti sõita, aga see ei ole päris see.»

Tekib küsimus, kust võtavad mehed teadmised niivõrd põhjalikuks ehitamiseks. Sults ütles, et mingeid juhendeid bagi ehitamiseks pole, teadmised on tulnud ajaga ja vaja on tahtmist.

Eriala on mehel siiski otseselt autondusega seotud, tal on bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist transporditehnika erialal, kus lõputöö teema oli veermikus mõjuvate jõudude arvutamine. Läbi sai käidud ka pool magistrit, aga töö ja bagisõit said olulisemaks. Remee Raa­mets on aga erialalt puidutöötlemise tehnoloog, kuigi töötleb nüüd rauda.

Meestel on olnud ja on ka abikäsi. Näiteks Priit Vahtre on praegu peamine abiline, kes teeb elektritöid ja käib võistlustel abiks. Guno Adamson käis varem samuti palju võistlustel abistamas.

Kallis lõbu

Nii Sults kui Raamets käivad mõlemad ise ka bagidega võidu sõitmas ja on selles olnud edukad. Raamets on kahekordne Balti meister aastatest 2003 ja 2011 ning ühelt Euroopa meistrivõistluste etapilt 2003. aastal on tal ette näidata seitsmes koht. Sults võitis 2003. aastal Läti meistrivõistluste etapi ning kvalifitseerus 2010. ja 2011. aastal EMi poolfinaali.

Meeste võimet ehitada kiireid bagisid kinnitab ka, et nende bagil tuli praegune Tõrva linnapea Maido Ruusmann Balti meistriks 2007. ja 2008. aastal. Huvilistel on siiani võimalik Youtube’ist näha, kuidas linnajuht ringrajal bagiga üle katuse käib; sisestada tuleb otsingusõnad «ruusmann crash».

Ei ehitamine ega võistlemine ole odav lõbu. Nelikveolise võidusõidubagi ehitamise hind algab Sultsi sõnul 15 000 eurost ja sõltub sellest, milliseid juppe tahta. Näiteks tema autol maksavad ainuüksi amordid 1500–2000 eurot tükk, aga on Sultsi sõnul oma hinda väärt. Üks bagi on praegu ka müügis.

Meestel on olnud unistus osaleda kõigil EMi kümnel etapil, aga praegu ei pea nad seda rahaliselt reaalseks. Samuti eeldaks näiteks Saksamaa etapil osalemine, et minimaalselt kolm-neli meest ei saa pool nädalat tööle minna. Kui Raa­metsal on bagindus praegu isegi enam-vähem põhitöö, siis Sults elab juba pikemat aega Tallinnas ja on seal autoesinduses tehniline koolitaja.

Bagi tuleb ka korras hoida ja see peab vastama Rahvusvahelise Autoliidu rangetele reeglitele: vaja läheb tulekindlaid tunkesid, kiivrit, kindaid, sokke, spetsiaalset istet. Välismaalastel on selle kõigega tegelemiseks professionaalsed meeskonnad. «Istmel on kehtivusaeg viis aastat. Kui see läbi, tuleb ära visata,» rääkis Raamets.

Seetõttu osaletakse üksikutel etappidel. Päris tippu on nii jõuda aga keerulisem, radadega tuleb tutvuda ja vaja on kogemust, mehed metsast Sultsi kinnitusel ei võida. Hästi sobiks neile enda sõnul tehniliseks tiimiks olemine. «Üht rikast meest on vaja, kes tahaks sõita. Siis suudaksime varustada teda bagiga.»