Valitsus arutas vanemapuhkuste süsteemi kaasajastamist, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Arutelu jätkatakse uuesti märtsis ning eelnõu on kavas valmis saada sügiseks.
Valitsus soovib vanemapuhkuse paindlikumaks muuta
10. veebruar 2017, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muutunud on töö tegemise viisid ja perede soovid ning võimalused on väga erinevad. See eeldab vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemilt ajaga kaasas käimist – paindlikkust ning valikuvõimalusi,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. «Muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi.»
Peamise muudatusena on plaanis liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, mida saaks tulevikus kasutada ühes osas või osadena kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Teine peamine uuendus on ettepanek suurendada isade osalemist hoolduskoormuse jagamisel. Selleks on kavas lisada praegusele vanemahüvitise perioodile üks kuu, mis oleks mõeldud kasutamiseks ainult isadele ega oleks üle antav teisele vanemale.
«Hoolduskoormusega kaasnevat vastutust kannavad praegu peamiselt naised, mis võib kaasa tuua nii karjääri takerdumise, diskrimineerimise kui sissetulekutes kaotamise. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikud võimalused töö- ja pereelu kombineerida motiveerivad isasid võtma rohkem aega perele ja lastele,» rääkis Iva.
Eelnevalt töösuhtes olnud vanematele on seega tulevikus plaanis maksta vanemahüvitist kuni 605 päeva ehk järjestikku kasutades kuni lapse umbes 19kuuseks saamiseni. Mittetöötavale vanemale oleks tasustatud vanemahüvitise periood 575 päeva.
TASUB TEADA
· 2015. aastal sai vanemahüvitist kokku 14 505 inimest, kellest kõigest 8% olid isad.
· Lapsehooldustasu maksti alla 3-aastase lapse kasvatamise korral 98% juhtudest naistele.
· Tasustatud lapsepuhkust ja puudega lapse lisapuhkust kasutavad enamasti (vastavalt 79% ja 76%) emad.
· FIEdel, vaba elukutse esindajatel (näiteks notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid), käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavatel või mittetöötavatel isadel puudub praegu õigus isapuhkusele ja selle tasule.
· 140päevase rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ei ole praegu Eestis lubatud töötada, kuna õiguslikult käsitletakse seda perioodi ajutise töövõimetusena. Tänapäevased arusaamad ja töö tegemise võimalused sellist lähenemist ei toeta ning paljud lapseootel naised on võimelised ja tahavad töötada.
· Vanematel ei ole praegu võimalik osakoormusega töötades ja puhates olla lapsehoolduspuhkusel samaaegselt.
· Taanis, Norras ja Rootsis saab kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, vanemad saavad olla puhkusel nii üheaegselt kui eraldi, osa hüvitisest on võimalik säilitada hilisemaks perioodiks, samuti on võimalik valida madalamalt hüvitatud pikema puhkuseperioodi ja kõrgemalt hüvitatud lühema puhkuseperioodi vahel.
· Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas väga kõrge (näiteks Norras, Islandil ja Rootsis umbes 90%). Samuti jagavad isad peale individuaalõiguse kasutamist meelsamini ka ülejäänud, perele jagamiseks mõeldud puhkuseosa.
· Norras tõusis isade osakaal vanemapuhkuse kasutamises pärast isadele suunatud vanemapuhkuste muudatusi 1993. aastal 1997. aastaks 4 protsendilt 70ni ja on viimastel aastatel olnud ca 90%.