/nginx/o/2015/02/18/3779401t1h47ab.jpg)
/nginx/o/2017/02/12/6333505t1hd1b8.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna info põhjal tutvustas minister Mailis Reps eelmisel nädalal Riigikogus eelnõu, mille eesmärk on luua alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et võimaldada huvitegevust suuremale hulgale noortele ja teha valikuvõimalused mitmekesisemaks ka maapiirkondades.
Noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja haridusseaduse muutmise eelnõu on täna Riigikogus esimesel lugemisel. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Riik tuleb omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas,“ ütles Reps. „Ebavõrdsed olud ei tohi jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada.“
Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.
Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.
Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd
Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.
Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.
Taustainfo
Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel.
Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast.