Juhtkiri: Peame end kaitsma

Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Selles, et Eesti peab kuuluma NATOsse, on veendunud valdav osa Eesti elanikest. Seda on näidanud kõik avaliku arvamuse küsitlused, mis tehtud pärast seda, kui Eesti sellesse sõjalisse liitu astus.

Samas ei ole hulk eestimaalasi olnud rahul sellega, et allianssi kuulumine toob kaasa oma kohustused, sealhulgas rahalised. Just masuaastatel nurises mõnigi poliitik või muu arvamusliider valjul häälel põhimõtte üle, et riik peab NATO reeglite alusel eraldama igal aastal kaitsekulutusteks vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Leiti, et raha peab kulutama pigem muule – näiteks inimeste toimetulekule.

2012. aastast on Eesti kaitsekulud siiski olnud NATO riikide nõutaval tasemel ehk moodustanud vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Mullu olid Eesti kaitsekulutused esialgsete arvutuste kohaselt 2,16 protsenti SKPst. Selle näitajaga olime NATOs neljandal kohal. Esinelikusse kuulusid USA (3,61%), Kreeka (2,38%) ja Suurbritannia (2,21%). Lätil oli näitaja 1,45 (9. koht) ja Leedul 1,49 (11. koht).