Piirikaubandus Läti piiril ei näita vaibumismärke

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alko 1000 kauplus Eesti-Läti piiril endises piiripuntki hoones.
Alko 1000 kauplus Eesti-Läti piiril endises piiripuntki hoones. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esmaspäeval tutvustas Eesti konjunktuuriinstituut (EKI) kaubandus-tööstuskoja tellimusel tehtud piirikaubanduse teemalise uuringu tulemusi. Selgus, et seitse protsenti täiskasvanud elanikest käis möödunud aastal spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas, 16 protsenti elanikest ostis Lätist alkoholi läbisõidul. Üha kasvava trendina ostetakse teiselt poolt piiri ka kütust, toidu-, ehitus- ja muud kaupa.

Uuringu tulemustest selgus, et 49 protsenti 2016. aastal Lätist alkoholi ostnutest tegi seda ühel korral, 33 protsenti kaks-kolm korda. Kõige rohkem käisid seal alkoholi ostmas inimesed Lõuna-Eestist (38 protsenti sealsetest elanikest).

Ühe ostja kohta osteti 2016. aastal Lätist õlut keskmiselt 50 liitrit, siidrit 13 liitrit, viina 10 liitrit, longdrinke 7 liitrit, veine 6 liitrit ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 5 liitrit. Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käies kulutas 39 protsenti inimestest ühe reisi ajal alkohoolsete jookide ostmiseks rohkem kui 100 eurot.

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul pole varasematel aastatel Eesti ja Läti aktsiiside suhtes suurt erinevust olnud. Suuremad erinevused hakkasid Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside vahel tekkima 2015. aastast, kui Eestis tõsteti alkoholiaktsiisi 15 protsenti.

Uuringu tulemustest selgus, et möödunud aastal osteti Lätist tihti lisaks alkoholile ka muid kaupu. Peamiselt osteti toidukaupu, mida 2016. aastal hankis 51 protsenti Lätist alkoholi ostnud inimestest. Mootorikütust ostis Lätist alkoholi ostnud inimestest 24 protsenti, tubakatooteid 18, ehituskaupu 17 ja teisi kaupu – rõivad, jalatsid, kodutehnika jms – 8 protsenti.

Tänavu kavatseb Lätti alkoholi ostma minna 21 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. Lätist 2016. aastal alkoholi ekstra ostmas käinud inimestest plaanib kindlasti alkoholiostu reisi teha 64 protsenti, samas kui Lätis möödunud aastal läbisõidul või reisil olnud inimestest kavandab käesoleval aastal alkoholi ostma minna kindlasti 23 protsenti.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul liikus 2016. aastal Eesti elanike ostetud alkoholi tõttu Läti riigieelarvesse umbes 8,5 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti Eesti alkoholiaktsiisi laekumisest.

Josing tutvustas lisaks Eesti uuringule ka Soomes tehtud alkoholi teemalise uuringu tulemusi. Nimelt plaanitakse Soomes alkoholiseaduses olevaid piiranguid vähendada. Soome uuringu tulemustest selgus, et kui nimetatud muudatused ellu viiakse, siis väheneb soomlaste Eestist tehtud alkoholi ostud 27 protsenti.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on EKI esitletud uuringu tulemused kooskõlas maksu- ja tolliameti statistikaga lühiajaliste piiriületuste kohta.

«Kui 2015. aastal moodustasid lühiajalised Lätis käimised kolm protsenti kõikidest piiriületustest, siis 2016. aastal oli nende osakaal kuus protsenti. Oma kontrollidest näeme samas, et Lätist toodavad kogused jäävad lubatud piiridesse ning eelmisel aastal pidime maksuotsuse tegema vaid 13 juhtumis. Meie rõhk on piiriäärsetel aladel sellel, et selgitada inimestele lubatud koguste mahte ning vähendada sellega võimalikke rikkumisi,» ütles maksu- ja tolliameti teabeosakonna juht Janek Leis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles