Kindlameelne ettevõtja viib vallavalitsuse kohtusse (2)

Taavi Niittee
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsandus- ja haljastusteenuseid pakkuva Ökopesa OÜ omaniku Triin Peipsi sõnul on praegune vaidlus vallaga tingitud sellest, et ta ei nõustunud linnamäel ebaseaduslikku raiet tegema.
Metsandus- ja haljastusteenuseid pakkuva Ökopesa OÜ omaniku Triin Peipsi sõnul on praegune vaidlus vallaga tingitud sellest, et ta ei nõustunud linnamäel ebaseaduslikku raiet tegema. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Otepää linnamäel leidsid sügisel aset ulatuslikud raietööd, mille tulemus on valla ja tööde teostaja tülli ajanud. Ebaõnnestunud katsele saavutada kompromiss järgnevad vaidlused ilmselt kohtusaalis.

Viimastel aastatel on Otepää ajaloolisele, kuid metsa kasvanud linnamäe korrastamisele pööratud suuremat tähelepanu. Näiteks on mäelt raiutud võsa ning sealsesse orgu kaevatud kuivendus­kraave. Kevadel selgus aga ekspertiisi käigus, et paljud sealsed kuused on nakatunud juurepessu nime kandva seenhaigusega ning tuleb maha raiuda.

Puude lõikamiseks väljakuulutatud hanke võitis kohalik ettevõte Ökopesa OÜ, mis lõpetas raietööd detsembri alguseks. Vallavalitsuse hinnangul ei ole tööd lõpuni viidud ning esitatud raiemahud ei vasta kokkulepitule. Ettevõtja väitel on aga asi milleski muus.

Ettenähtud tööd tegemata

Möödunud nädala neljapäevasel Otepää vallavolikogu istungil istusid ühise laua taha kaks osapoolt: Otepää vallavanem Kalev Laul ja Ökopesa juht Triin Peips, kusjuures Peipsil oli kaasas advokaat Reimo Mets. Osa volikoguliikmete lootus oli, et nõnda saab asjad viimaks selgeks rääkida ning kokkuleppele jõuda.

Jutuotsa tegi lahti vallavanem, kes tõi välja pretensioonid tööde tegijale. Esiteks ei vastavat linnamäel raiutud puude kännud hankelepingu tingimustele, kus märgitud, et need võivad jääda maksimaalselt 10 sentimeetri kõrguseks ning lõigatud peaksid need olema maapinnaga võimalikult paralleelselt.

Teiseks ei olevat tööde tegija koristanud linnamäelt kõiki raiejäätmed ning kolmandaks olevat utiliseeritud selle jalamile ladustatud jäätmevirnasid. Selle kõige tõestuseks oli vallavanemal olemas enda tehtud fotod, kus kändude kõrval näha mõõdulindipügalad ja vedelevaid raiejäätmeid.

Peamise punktina olevat aga Ökopesa arves kajastatud raiemaht oluliselt suurem raieloas lubatust ning hinnapakkumisega esitatust. «On arusaamatu, mille eest tasu makstakse. Hinnapakkumises tegi Ökopesa OÜ pakkumise 260 tihumeetrile ja umbes 9000 eurole. Nüüd on see 427 tihumeetrit ja üle 5000 euro suurem,» sõnas Laul.

Kokkuvõttes olevat Ökopesal hankelepingu tingimused täitmata ning seega ei saa vald tehtud töid sellisel kujul vastu võtta. Seetõttu oli Laul juba jaanuari alguses esitanud Ökopesale teate, et maksmisele kuuluv summa hakkab vastavalt leppetrahvile tööde lõpetamiseni kahanema.

Tööd tehtud ja valesti aru saadud

«Hinnapakkumises toodud mahud olid hinnangulised – kokku oli lepitud ainult tihumeetri 29eurone hind,» alustas Peips esitatud süüdistustele vastamist. Mahtude suurenemine olevat naise sõnul tingitud sellest, et osa vallavalitsuse ja volikogu liikmeid olevat käinud mäel nõudmas üha rohkemate puude maha raiumist, mida ettevõte ka heas usus teatud piirini tegi.

Ladustatud raiejäätmeid ei olevat Peips aga senini utiliseerinud ehk hakkinud, et tulla vastu lähedalasuvale talvepargile Winterplace, mis lumerõngasõitu pakub. «Ma ei kujuta ette, mis tramburai sealt siis Siim Kalda poolt pihta hakkaks, kui tema liumägi puutolmu täis oleks,» sõnas Peips, osutades vallavolikogu esimehe Siim Kalda poole.

Kändudest kõneldes olevat aga Peip­si arvates vallavanem metsandusalastest mõistetest lihtsalt valesti aru saanud. «Kännud ongi lõigatud maapinnaga paralleelselt! Kui mõtled, et need oleksid võinud olla mäepinnaga paralleelselt, siis selle oleks pidanud lepingus eraldi koos skeemidega välja tooma.»

Väitega, et mäel asub endiselt raiejäätmeid, Peips ei nõustunud. «Oleme mitu korda seda üle koristanud ja kusagil dokumentides pole kirjas, et pean seal rehaga riisumas käima.» Lisaks polevat Peipsi sõnul enne hankelepingu sõlmimist fikseeritud, millised olid mäel valitsevad algtingimused enne töödega alustamist.

Sekkub jurist

Pärast jaanuris vallalt saabunud kirjalikke pretensioone ja teadet leppetrahvi rakendamist pöördus Peips Law Office Mets & Co OÜ juristi Reimo Metsa poole. Jurist olevat pärast põgusat kirjavahetust vallavalitsusega otsustanud, et ettevõttel on alust esitada hagi Tartu maakohtu Valga kohtumajale. Nii ka veebruari esimeses pooles tehti.

Selle peamine põhjus oli Metsa sõnul asjaolu, et linnamägi kuulub muinsuskaitse alla ning vastav luba seal raietöid teha lõppes uuest aastast. Seega peaks Ökopesa vallavalitsuse esitatud leppetrahvi järgi mäel täiendavaid töid tegema ebaseaduslikult. «See on täielikult õigustühine ja vastuolus hea usu põhimõttega,» väitis Mets.

Istungil kuuldud sõnavõttudele järgnes küsimustevoor, kus volikogu liikmed üritasid hiliste õhtutundideni selgitada vaidluse üksikasju ning uurida võimalust lepituseks. Kuigi mõlemad osapooled väljendasid põhimõttelist nõusolekut kompromissiks, reaalset kokkulepet ei saavutatud.

Mis on virnastatud materjal?

Nädalapäevad pärast istungit, selle nädala kolmapäeval algasid Otepää linnamäe jalamil viimaks tööd sealsete virnastatud raiejääkide hakkimiseks. Peipsi sõnul ei oleks ta seda parema meelega Winterplace’i liumäe tervist silmas pidades ette võtnud. «Aga kui nad tahavad, siis olgu nii.»

Õnneks oli kolmapäeval tuule suund talvepargile soodne ning puiduhakkur talverõõmude nautijaid otseselt ei seganud.

Vallavanem oli küll töödest teadlik, kuid tema sõnul see tekkinud erimeelsusi oluliselt ei leevenda. Nimelt olevat ta pärast istungit Ökopesale saatnud ettepaneku, et vald koristaks raiejäätmed oma jõududega, kuid maksaks ettevõttele vaid raiutud ja virnastatud palgimaterjali eest, mis moodustab Ökopesa arvel toodud koguhulgast umbes poole. Vastust sellele saabunud ei olnud.

«Põhivaidlus ongi, kuidas kujunes see summa, kus raiete maht on 427 tihumeetrit. Lepingus oli sõnastatud, et maksame virnastatud materjali eest. Meie saime aru, et virnastatud materjal on palgid, mida on kokku natukene üle 200 tihumeetri. Nemad aga virnastasid sinna mäe kõrvale ka raiejäägid, mida on umbes sama palju,» selgitas Laul, kelle hinnagul on seega ettevõtja lepingut valesti tõlgendatud.

Siiski usub vallavanem, et kuldne kesktee on võimalik ning asi ei pea jõudma kohtusaali. «Kui nad vaid nõustuksid laua taha tulema, saaksime läbi rääkida.»

Ettevõtja võidus kindel

«Jah, usun, et võidan. Olen oma töö hästi teinud ja magan öösiti rahulikult,» vastas Peips küsimusele, milliseks peab oma šansse kohtus. Raiemahtude üle tekkinud vaidlust peab ta aga järjekordseks vallavalitsuse kiusuks, mille on tekitanud tema kui ettevõtja keeldumine linnamäel röövraiet teha.

«See pole mingi saladus, et vallavalitsus ja ka kohalikud ärimehed tahavad näha seda mäge lagedana. Mul pole töö vastu midagi, aga enne maksku nad tehtud asjade eest raha ära ja siis võin seal lõigata nii palju, kui nad tahavad,» rääkis Peips, kes oleks valmis esitatud kohtuhagist loobuma vaid juhul, kui nõutud summa makstakse.

Kolmapäeval algasid Otepää linnamäe jalamil viimaks tööd raiejäätmete utiliseerimiseks. Vallavanem Kalev Lauli see ei lepitanud. «Seda nad pidid ju juba algusest peale tegema.» / Foto:
Kolmapäeval algasid Otepää linnamäe jalamil viimaks tööd raiejäätmete utiliseerimiseks. Vallavanem Kalev Lauli see ei lepitanud. «Seda nad pidid ju juba algusest peale tegema.» / Foto: Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane
Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles