Teise mehe nime alt internetis esemeid müünud kelm küsis ostjatelt ettemaksu ja kaupa seejärel neile üle ei andnud. Teadaolevalt jäid summad 75–300 euro piiresse.
Identiteedivaras pettis inimestelt raha välja
9. märts 2017, 06:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal ilmus Facebooki lehele Märgatud Tõrvas postitus, mis hoiatas mehe eest, kes petab inimesi portaalis soov.ee. Postituses oli mainitud, et mees oli tol hetkel tõenäoliselt Tõrvas. «Telefonile ei vasta, ainult meili teel suhtleb ja küsib ettemaksu. Hetkel müüb murutraktorit 600 euriga Hiiumaalt,» seisis nüüdseks eemaldatud sissekandes.
Kelmi kuulutustes oli müüja nimeks märgitud Riho Kollist. Tegelik Riho Kollist, kes on tuntud motoürituste korraldajana ja kes enda kinnitusel müümisega kuidagi seotud polnud, pöördus seetõttu politsei poole ja pani Facebooki üles ka hoiatuse.
«Ta tegi omale e-posti minu nimega, natuke teistsuguse kui minu enda isiklik e-post, aga nimi oli sama. Põhiline oli see, et ta lasi ettemaksud kanda SEB panka oma kontole, aga minu nimele. Politsei juba Soomest kirjutab. Ta on Soomes ka minu nime all esinenud ja mida kõike veel,» kirjeldas õige Riho Kollist.
Teistest pankadest tehtud maksed õnnestusid, kuid kui samast pangast tehtud ülekanne kohale ei jõudnud, palus mees kanda raha oma väidetava venna kontole, andes tegelikult enda nime. Seekaudu sai Kollist mehele jälile. Ta lausus, et noormees tunnistas oma tegusid. Kollisti teada on tegu Lõuna-Eestist pärit noore mehega.
Maksed lähevad kohale ka võõrale kontole
Kollisti sõnul helistas talle ka üks saja euroga petta saanud naine ja küsis selgitust. Samuti ütles Kollist, et Facebookis toimus arutelu, miks ta valetab, kuna maksed läksid tema nimele ja antud SEB panga kontole kohale. Selgus aga, et raha läheb tõepoolest võõrale kontole kohale, kui seda kanda teisest pangast.
Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm lausus, et saaja nime ja kontonumbri kokkulangevust saab pank kontrollida pangasiseste maksete korral. Pankadevaheliste maksete puhul lähtuvad pangad tema sõnul üldjuhul tõepoolest vaid makse saaja kordumatust tunnusest, milleks on IBAN kontonumber. «Pankadevaheliste maksete korral ei ole makse algataja pangal infot, mille alusel kontrollida saaja kontonumbri ja nime kokkulangevust, seega lähtutakse vaid kordumatust tunnusest,» ütles Talihärm.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk ütles, et uurija selgitab lähemalt välja, kui ulatuslik võib olla tekitatud kahju ning kui suur kannatanute ring. Politseile on praegu teada kaheksa kannatanut, kelle makstud summad jäävad 75–350 euro piiresse. Kuriteos kahtlustatavana ei ole veel kedagi üle kuulatud ega kinni peetud. «Enne kahtlustuse esitamist tuleb asjaolud kindlaks teha ning sellega politsei praegu aktiivselt tegeleb,» kommenteeris Virk.
«Praegusele infole tuginedes on kahju tekitatud inimesele, kelle identiteeti on ebaseaduslikult kasutatud. Samuti on varalist kahju saanud need, kes kauba kättesaamise eel ettemaksu tasusid,» kirjeldas Lõuna prefektuuri politseikapten Anita Peiponen.
Politsei soovitab sõlmida lepingu
«Et mitte pettuse ohvriks langeda, soovitab politsei ostjal ja müüjal võimaluse korral digitaalselt allkirjastatud lepingu sõlmida – sellisel juhul on müüja isik tuvastatav. Kindlasti tuleb hoiduda kergel käel raha ülekandmisest tundmatute isikute või firmade kontodele välismaa pankades,» lisas Peiponen.
Kõigil, kel on sama müüja vastu pretensioone, palutab politsei sellest neile teada anda. Väärteomenetluse korral saavad kannatanud tekitatud kahju tagasinõudmiseks pöörduda kohtusse.