Juhtkiri: Päev omal kohal

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Iga kord, kui mõni kuupäev kindla tähendusega seotakse, kaasneb oht, et see jääbki vaid peenes kirjas tekstiks kalendris. Tegelikult on iga kuupäev millelegi või kellelegi pühendatud: näiteks homme on ühtaegu patriku- ja betoonipäev.

Rõõmuga võib aga tõdeda, et 14. märts, mida ülemaailmselt tuntakse ka kui pii-nimelise matemaatilise suuruse päeva, on eestlaste teadvuses leidnud koha emakeelepäevana. Üks põhjus, miks emakeele seltsi auliikme Meinhard Laksi algatus viljakasse pinnasesse on langenud, on ilmselt tõik, et tähtpäev pole kalendrisse paigutatud sugugi juhuslikult. On ju tegu luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnikuupäevaga.

Igatahes on koolides saanud auasjaks emakeelepäeva tähistada ja ilmselt on vähe eesti õppekeelega hariduasutusi, kus seda ei tehtaks. Tegelikult tahaks uskuda, et neid polegi. Eriti tore on, kui emakeelepäevaüritustest võtavad koolides õpilaste kõrval osa ka õpetajad. Näiteks Valga põhikooli päikesemajas sel aastal nii oligi: kooliraadiost kõlanud etteütlust kirjutasid kõik – kolmandikest õpetajateni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles