President: Valgamaa väärtused on piirilähedus, loodus ja inimesed (11)

Sirli Homuha
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid Valgamaalase 
toimetuses.
President Kersti Kaljulaid Valgamaalase toimetuses. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

President Kersti Kaljulaid lõpetas oma Valgamaa visiidi Valgamaalase toimetust külastades. President peab oluliseks inimeste teotahet ja soovi ühiskondlikus elus kaasa lüüa, Valga ja Valka koostöös näeb ta arenguvõimalusi ning riigi turvalisuse pärast tema sõnul muretseda pole vaja.

Proua president, te olete kaks päeva Valgamaal ringi liikunud – missuguste muljetega siit lahkute?

«Siin on palju toredaid optimistlikke inimesi, kellel juured tugevasti maa küljes kinni. Mulle tundub, et iga euro, mille Eesti riik saab kulutada siin piirkonnas, kus on vähe inimesi, palju maad ja suurte linnadega võrreldes natuke kesisem elujärg, tekitatud tulu võiks ilmselgelt olla suurem kui investeeringutel, mis tehakse Tallinna linna.»

Kas teil jääb sellest visiidist meelde midagi erilist, midagi, mis üllatas?

«Tõrva noored kindlasti oma väga nutikate küsimustega, intervjuuga, nende teadlikkus tänapäevasest ajakirjandusest ja tahe seda ise teha omakandi inimestele. See isetegemise tahtmine just noorte puhul on nii oluline, et elu suurtest keskustest kaugel kestaks. Rõõm oli näha.»

Kas teil on varasemaid sidemeid Valgamaaga?

«Minu emapoolne suguvõsa on pärit Mulgimaalt Helme kihelkonnast. Nii et on.»

Mis võiks teie arvates olla Valgamaa edu võti? Mis on see eriline pärl, mis teeb sellest erilise koha?

«Piirilähedus on alati väärtus. Puhas loodus on Euroopas üha enam väärtus. Lõuna poolt tulijale tuleb tegelikult Valgamaa esimesena ette. Riias on väga suur lennujaam. Suur osa Euroopa turiste reisib mudeli järgi lend pluss rendiauto. Siin on kõik võimalused selleks, et kujuneda ka turismi võtmes oluliseks piirkonnaks. Aga Valgamaa edu võti on ikkagi Valgamaa inimesed ja see, mida nemad siin tahavad teha.»

Tulemas on haldusreform, kaovad maavalitsused, räägitud on maakondade praegusel kujul kaotamisest. Milline võiks olla Valgamaa näiteks viie aasta pärast?

«Nii nagu Valgamaal, muutuvad igal pool mujal kõige tähtsamaks kohalikud kogukonnad. On oluline, et kohalik võim, vallavanemad ja vallavalikogud oskavad kohalikku initsiatiivi ära kasutada ja toetada, nii et see initsiatiiv ei väsiks ja sellest saaks meie normaalne isetegemise vorm ja viis.

Arvan, et see ongi meile ainuke jõukohane viis teha niisugust Eestit, nagu tahame. Toetuda kogukondadele ja lasta nendel teha just seda, mis on igal pool nende arvates vajalik.

Tõenäoliselt ei ole otstarbekas püüda pakkuda üle Eesti igal pool ühte mõtteviisi, täpselt ühesuguseid tegevusi. Hea on, kui inimesed saavad ise kohapeal otsustada ning kohaliku kogukonna tähtsus elu korraldamisel kasvab.»     

Rääkisite ka aastapäevakõnes kogukondadest. Mida kogukonnad ära saaksid teha?

«Rääkisin sellest, mida olen näinud. Ma ei mõelnud seda kõneosa välja, vaid kirjutasin selle maha otse Eesti elust. Tõin ka näiteid. Rääkisin Viljandi maanaiste ühendusest, kes pakuvad sotsiaalteenuseid paljudes valdades Viljandimaal. Ise ütlevad kahetsevalt, et kogu maakonda me ei kata. Samamoodi on kogukonnateenus see, kui kohalikud noored teevad üksteisele raadiosaateid või ajalehti.

Kogukonnateenuse puhul ongi oluline, et seda ei ole vaja standardiseerida. See võib olla ükskõik mis senikaua, kui kohalikud inimesed ütlevad, et neile on seda vaja. Ei olegi vaja mõelda, kuidas keskselt seda või teist teenust korraldame, vaid on vaja anda kohapeal õigus korraldada seda otstarbekalt – nagu just seal külas või linnas tarvis on.»

Mida teha, et inimesed Valgamaalt ei lahkuks ja et noored tuleks pärast kõrgkooli lõpetamist Valgamaale tagasi?

«Üks, mis toob noored maale tagasi, on kindlasti see, et töö tegemine ja töö koht muutuvad. Inimene ei pea olema seal, kus tema töö on. Puhas loodus, vaikus ja rahu on ka väga suured väärtused. Euroopas on seda vähe – nii et usun, et noored, kes on käinud ringi ja ilma näinud, mõistavad seda väga hästi hinnata. Mulle tundub, et kui meil siiski on näiteks ettevõtluse tugisüsteem, võiks pigem katsuda toetada ettevõtteid suurtest keskustest kaugel.»

Olete öelnud, et riigiasutuste kolimine pealinnast välja peaks tasakaalustama tööpuudust piirkondades. Kas riigiasutuste liikumine pealinnast eemale on teie arvates oluline ja miks?

«Ma tegelikult küsisin, kas meil on piirkondades tööpuudust, mis vajab riigiasutuste kolimist Tallinnast väljapoole. See oli minu küsimus. See oli konkreetselt küsitud Pärnu kontekstis, kus tööpuudus jääb natuke alla kolme protsendi. Siis tekib küsimus, kas on mõistlik asutusi sinna kolida. Ja kui asutusi kolida, tuleb leida tegelikult just kohalikul omavalitsusel see viis teha keskkond inimestele selliseks, et nad siia tahaksid jääda.

Olen küsinud ka, et kui Sisekaitseakadeemia kolib Narva, siis mis on see keskkond, mis temaga koos sinna tekib. Küsisin seda oma esimesel maakonnavisiidil Virumaal, et hea küll, riik toob need töökohad, aga mida olete teie teinud ja mida hakkate kohe täna tegema, kui selgub, et need töökohad tulevad? Et need ei oleks tühjad töökohad mõne aja pärast, et need inimesed siia jääksid. See on kahepoolne koostöö. Ei ole ainult riigi tegu.»

Tallinna poolt vaadatuna nähakse tihtipeale Valgat kui alkopealinna, kuna oleme Läti piiri ääres. Mida arvate alkoturismist ning piirikaubandusest ja kas riik peaks siin midagi muutma?

«Kogu Euroopas toimib piirikaubandus. Seal, kus on natuke madalam kütuseaktsiis, on piir täis kütusetanklaid; kus on natuke madalam alkoholiaktsiis, seal toimib alkoholikaubandus. Ei saa ju kõiki käitumismustreid riikide vahel ära harmoneerida.

Arvan, et see on ja jääb. Kui see parasjagu toimib nii ja selle piirkonna ärieduks, siis las ta toimib. Mina ei arva, et iga hinna eest tuleks muuta alkoholipoliitikat selleks, et piirikaubandust ei oleks. Las ta toimib. Samas raske on mõista, kui palju peab jooma selleks, et see muutuks kasumlikuks. Mul on seda isiklikult ausalt öeldes väga keeruline mõista.»

Täna oli teil kohtumine ka Lätis, rääkisite Valga-Valka piiriülesest koostööst. Milline võiks see koostöö olla või mis kohtumisel kõlama jäi?

«Mulle tundub, et Läti ja Eesti piiriäärsete omavalitsuste juhid võiksid vaadata, kuidas mujal Euroopas on lahendatud koostööküsimused. Natuke tundus, et meil on puudu oskusteavet, kuidas bussitransporti hästi korraldada. See koostöö on ikkagi linn linnaga, vald vallaga, see ei ole tingimata riikidevaheline koostöö. Lihtsalt oleks mõistlik hankida seda kogemust, mis Schengeni piiri ääres igal pool Euroopas on.»

Ütlesite visiidi käigus, et keelekümblusprojektid Valga-Valka piirialal on eeskujuks kogu Eestile. Eesti tähistas sellel nädalal emakeelepäeva. Kas eesti keel on ohus?

«Ei ole. Ka siin nägime, et Valgas käivad venekeelsetest peredest pärit lapsed üha enam keelekümblusklassis või gümnaasiumiastmes eestikeelses koolis. Olen mujalgi tähele pannud, et kui sajandivahetusel esitati veel küsimust, kas peab kogu elu Eestis tulema kokku eesti keele platvormile, siis nüüd öeldakse, et aidake meil sellele platvormile kokku tulla.

Ilmselgelt ei ole eesti keel ohus. See muidugi ei tähenda, et me ei peaks oma väikestele lastele teisi keeli õpetama. Kõik peaksime. Muretseme päris palju sellepärast, et vene lapsed saaksid kooli minnes juba eesti keelest aru ja suudaksid seda rääkida. Mina aga küsin: miks see eesti lasteaialaps peaks olema ükskeelne?»

Eesti presidendid on varem juurutanud uusi traditsioone või varasemaid ümber kujundanud. Milliseid tavasid kavatsete teie presidendina juurutada või muuta?

«Mulle on oluline kõneleda keerulistest nähtustest, mida lihtsam ignoreerida kui lahendada, mis on valusad ja millest me ei taha võib-olla iga päev mõelda. Mulle on oluline, et presidendi institutsioon oleks kaastundlik ja mõtleks ühiskonnaga nendes küsimustes kindlasti kaasa.

Mulle on väga oluline, et räägiksime sellest, kui tähtsad on meile demokraatlikud vabadused. Sõnavabadus, kõik see, mida peame igapäevaseks, sest tegelikult näeme, et ka tänapäeva Euroopas esitatakse küsimust, kas ikka on õige mõelda ja kirjutada mistahes mõtteid.

Inimese õigus on teha seda, mida tahab, senikaua kui ei riiva teiste inimeste õigusi. Need õigused on meil olemas ja unustame sellest rääkida, aga tegelikult peaks.»

Olete öelnud, et üks teie missioon on hoida Eestit turvalisena. Kas Eesti on turvaline?

«Jah. Eesti president peab tagama, et meie rahvusvahelised suhted naabrite, partnerite ja liitlastega oleksid head. Loomulikult mitte üksi, ikka koostöös välisministeeriumi, Riigikogu ja valitsusega. Kõik koos peame seda tööd tegema ja see on üks turvalisuse aspekt. Aga ka Eesti siseturvalisus on väga tähtis ja siseturvalisuse suuremad riskid algavad sellest, kui ühiskond on kuri ja seal on palju vägivalda.

Peame sellest rääkima, et meie ühiskonnas võiks olla palju vähem vägivalda. Tihtipeale räägitakse näiteks sellest, kuidas Rootsis on juurdetulijad vägivaldsed ja rikuvad ühiskonda. Statistika näitab, et me oleme ka juurdetulijateta päris kurjad.»

Millisena näete Eesti ja Venemaa suhteid? Kas on põhjust muretseda?

«Ei ole. NATO riiki ei ole mitte kunagi rünnatud, sest NATO kaitsevõime on alati proportsionaalne, vastab igal hetkel riskidele, mis meid parasjagu ümbritsevad. Vale on näha selles, mida meie liitlased ja meie ise enda julgeoleku tagamiseks teeme, midagi sellist, mis võiks meid konfliktiks ette valmistada. NATO on rahutagamise organisatsioon, on seda alati olnud ja on seda alati ka suutnud. See on hästi oluline teadmine.

Minule meeldiks Eesti presidendina väga, et meil oleks Venemaaga väga head suhted. Aga see on Venemaa, kes ohustab rahvusvahelist julgeolekuarhitektuuri. Seni, kuni Venemaa seda teeb, ei saa meil olla normaalseid diplomaatilisi ega majanduslikke suhteid.»

Millisena näete Rail Balticu rolli Eesti tulevikus? Kui oluline on, et reisijad saavad näiteks rongiga kiirelt Varssavisse või on hoopis tähtsam kaubavedu?

«Tõenäoliselt saab sellel liinil olulisem olema kaubavahetus, kui mõtleme transpordist algusest lõpuni. Kuid kui mõtleme selle liini eri lõikudele, sõidab seal tõenäoliselt ka päris palju reisijaid, nad lihtsalt ei sõida tingimata Tallinnast Varssavisse. Usun, et seda ühendust hakatakse kasutama palju ka reisijate liikluseks.

Rail Baltic ja kõik teised infrastruktuuriühendused seovad meid paremini Euroopaga. Seda on meil väga vaja. Ka turvalisuse aspektist, sest mida rohkem Euroopa teiste riikide inimesi siin käib ja mida rohkem on siin äriettevõtmisi, seda olulisemalt oleme kõik koos maailmas meid varitsevate riskide vastu. See on tähtis.

Teame, et Euroopa maanteed on suuri veoautosid väga täis. Maanteede läbilaskevõimet oluliselt suurendada ei ole võimalik. Maksudega suunatakse transporti mujale kui maanteele, kuid meretransport on ajaliselt ebatäpsem, ebakindlam, aeglasem. Raudteedel on kindlasti väärtus ka tulevikus.»

Kuivõrd erinev oli teie ettekujutus presidendiametist võrreldes sellega, mida seni olete kogenud?

«Ei olnud erinev. Olen jälginud meie iseseisvuse taastamisest peale meie poliitikute tegemisi ja töid huviga ning olnud üsnagi kursis ka Eesti eluga siis, kui ma ise ei ole siin elanud. Nii et see roll ja töö vastab ootustele. Loodan, et mul õnnestub veelgi paremini saada tuttavaks kõikide Eesti piirkondade elanikega. Need kaks päeva siin Valgamaal on olnud mulle olulised nii info kogumise kui ka lihtsalt inimestega suhtlemise mõttes.»

Kommentaarid (11)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles