Turism on üks väheseid majandusharusid, kus hoolimata majandus- ja finantsprobleemidest on toimunud pidev kasv. See on tinginud vajaduse kaitsta reisijate majandushuve, nõudes reisiettevõtjatelt tagatisraha olemasolu.
Tagatis kaitseb reisijate majandushuve
23. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida hoolsamad on reisiettevõtjad oma kohustuste täitmisel, seda kindlamalt saab end tunda reisija, rõhutab tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist Iivika Sale.
Reisijate majandushuve kaitseb ja turismisektorit reguleerib Euroopa Nõukogu direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, mida nimetatakse ka pakettreisidirektiiviks.
Reisijad tuleb kodumaale toimetada
«Reisikorraldaja ja/või -vahendaja peab suutma piisavalt tõendada tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitada makstud reisitasud ja reisijad kodumaale tagasi toimetada. Liikmesriikide korraldada on jäetud see, millises ulatuses ja millise süsteemi alusel nõutakse reisikorraldajatelt ja -vahendajatelt tagatist,» selgitas Sale.
Eestis reguleerib tagatisega seonduvat turismiseadus, mis näeb ette kohustuse tagatist omada nii reisikorraldajatele kui -vahendajatele. Reiside korraldamisel ja vahendamisel kehtib põhimõte, et reisiettevõtja peab ise analüüsima ja hindama oma majandustegevusega seonduvaid riske ja tagama õiguspärase tegutsemise kogu oma tegevuse aja jooksul, sealhulgas maksejõuetuse puhul.
Seda tuleb Sale sõnul teha arvestusega, et tagatis oleks igal ajahetkel piisav nii reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni kojutoomiseni kui tarbijatele ära jäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks.
Kinnisvaraga reisijaid tagasi ei too
Kuigi turismiseaduses on sätestatud tagatise miinimummäärad, mõeldakse piisava tagatise all kindlustusseltsis või krediidiasutuses seatud tagatisraha summas, mis arvestab nii kavandatavat kogumüüki kui tarbijatelt ettemaksetena laekunud pakettreiside tasusid.
Tarbijakaitseamet on Sale kinnitusel korduvalt kokku puutunud väidetega, et reisiettevõtjal on piisavalt raha, sest lisaks registreeritud tagatisele on ka vaba raha arveldusarvel.
«Siinkohal on oluline silmas pidada, et seaduse kohaselt otsustab tagatise kasutamise tarbijakaitseamet. Kuna arveldusarveid ei ole võimalik tagatisena registreerida, ei ole ametil ligipääsu reisiettevõtjate kontodele. Tekkinud maksejõuetuse puhul ei saa me rääkida vabast rahast arveldusarvel,» toonitas jurist.
Tagatisena ei saa tema sõnul registreerida ka näiteks kinnisvara, vallasvara ega väärtpabereid. «Maksejõuetuse puhul, kui ka reisijad on vaja kodumaale toimetada, ei ole mõeldav, et tarbijakaitseamet hakkaks esmalt kinnisvara realiseerima ja jätaks reisijad kuudeks ootele. Põhjus, miks tagatis peab olema rahana realiseeritav, seisnebki selles, et maksejõuetuse olukorras peab olema võimalik tagatist koheselt kasutama asuda.»
Sale lisas, et reisiettevõtjal on kohustus tarbijate ees reisipaketi maksumuse suhtes reisi lõppemiseni.
«Olukorras, kus reisijakorraldaja on küll tasunud majutuse ja lennu eest sihtkohta, ei vabane ta selles ulatuses kohustusest reisijate ees. Maksejõuetusest tingitud reisi ärajäämise korral on tarbijal nõue kogu enda tasutud summale, mitte summale, millest on maha arvutatud lennupileti ja majutuse maksumus.»
Juhul, kui esialgse planeeritava kogumüügi alusel taotletud tagatisraha ei ole piisav, et tagada tarbijatelt laekunud ettemakseid ja reisijate kodumaale toimetamise kulusid, peab reisiettevõtja tagatise suurust Sale sõnul suurendama.
Ta lisas, et reisikorraldajatel tasub üle vaadata reisi esmase sissemakse suurus ja tasumise tähtajad ning vältida asjatult reisitasude enda käes hoidmist olukorras, kus selleks pole tegelikku vajadust. Näiteks juhul, kui lendude või majutuse eest tasutakse tagantjärele või on sootuks terve hooaeg juba ette makstud.