Põlva-, Valga- ja Võrumaa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) plaanivad tänavu teiste maakondade ettevõtetega võrreldes rohkem investeerida, näitavad SEB uuringu «Baltimaade ettevõtlusbaromeeter» tulemused.
Kagu-Eesti väikeettevõtetel on suur huvi investeerimise vastu
«Põlva, Valga ja Võru maakondade VKEde investeerimisplaanid on Eesti suurimad – 45% vastanud ettevõtetest plaanib teha investeeringuid. Kuni 10 000euroseid investeeringuid kavandab 21% ning üle 30 000euroseid investeeringuid kavandab 17%. Uuringule tuginedes saab öelda, et need on Eesti kõrgeimad näitajad,» ütles SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.
Ta lisas, et Põlva-, Valga ja Võrumaal ei kavanda üldse investeeringuid 21% VKEdest, mis on aga Eesti keskmise näitaja (22%) tasemel.
Uuringu kohaselt on 8% Põlva, Valga ja Võru maakonna VKEdest optimistid ehk nad ootavad sel aastal üle 15% ulatuvat käibekasvu ning pessimiste ehk käibelangust prognoosivaid ettevõtteid on veidi alla kolmandiku.
Küsitletud Eesti ettevõtetest 64% plaanib efektiivsust parandada kas toodete või teenuste arendamise, töötajate koolitamise, ärimudeli muutmise või muude arendustegevustega. Põlva-, Valga ja Võrumaa näitaja on sellest veidi kõrgemal tasemel (68%). Kolme maakonna ettevõtted peavad kõige olulisemaks innovaatiliseks tegevuseks toodete või teenuste arendamist (49%).
Põlva, Valga ja Võru maakonna VKEdest 12% kavatseb minna uutele turgudele või laieneda olemasolevatel, mis on Eesti keskmisest (24%) märgatavalt väiksem. Uuringu kohaselt plaanib 85% maakondade väikeettevõtetest keskenduda peamiselt kohalikule turule.
Töötajaid kavatseb juurde võtta 13% Põlva-, Valga- ja Võrumaa ettevõtetest, samas kui Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru VKEdest on see plaan 18%. Töötajate arv jääb üldiselt stabiilseks, sest muutusi ei kavanda 81% vastajatest. Personali vähenemist prognoosib 6% Põlva-, Valga- ja Võrumaa VKEdest.
Välisriikidest on töötajaid neli protsenti Põlva, Valga ja Võru maakonna VKEdes, mis on maakondade lõikes pigem tavapärane näitaja. Märgatav erinevus on vaid Harju- ja Raplamaa VKEdes, kus välisriikidest pärit töötajaid koguni 11%.
Põlva-, Valga ja Võrumaal osales uuringus kokku 129 ettevõtet.