Erimeelsused ähvardavad valda suurest summast ilma jätta

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti järgi kuuluks esiplaanil olev hoone, mis ehitatud 700 õpilase vajadusi silmas pidades, lammutamisele. Puka koolis käib hetkel õpilasi vaid saja ringis ja ilmselgelt sõltub arv tulevikus suuresti ka sellest, milliseid tingimusi kool pakkuda suudab.
Projekti järgi kuuluks esiplaanil olev hoone, mis ehitatud 700 õpilase vajadusi silmas pidades, lammutamisele. Puka koolis käib hetkel õpilasi vaid saja ringis ja ilmselgelt sõltub arv tulevikus suuresti ka sellest, milliseid tingimusi kool pakkuda suudab. Foto: Taavi Niittee / Valgamaalane

Riik pakub Puka vallale ligi 1,65 miljonit eurot kehvas seisus koolimaja uuendamiseks. Paraku ei olda vallas üksmeelel, kas sellist toetust üldse vaja on.

Üks märk, et kooli ümberehituse vajalikkus ja raha vastuvõtmine kahtluse all on, oli märtsi algul algatatud aktsioon kooli toetuseks petitsioon.ee veebilehel. See on paari nädalaga kogunud enam kui 130 toetushäält.

Lehel on üleskutse valla elanikele toetada häälega Pukasse kogukondliku kooli loomist. Sammu taga on väidetavalt olukord, kus vald valmistub pakutud rahasummast loobuma – peamiseks põhjenduseks, et valla eelarve ei võimalda omaosalust.

Ehitada või remontida?

Petitsiooni üks looja on volikogu liige Ana Vink. Algatus selleks tuli tema sõnul kogukonnast – põhjuseks mure kooli tuleviku pärast. «Olin igati nõus aitama – ka selle tõttu, et oman rohkem infot. Minagi ei ole nõus, et ei taheta vastu võtta eraldatavat raha, pigem soovitakse omaosaluse summa eest remontida olemasolevat koolihoonet.»

Et 300 000 euro eest saaks liigsuure, 1980ndatel ehitatud koolihoone muuta nõuetele vastavaks, uue kooli pooldajad ei usu. Pealegi, pooltühja hoone püsikulud jäävad ja neelaksid edaspidigi suure osa eelarvest.

«Amortiseerunud nõukogudeaegse hoone, mis ehitatud 700 õpilasele ja kus praegu õpib 99 last, soojus- ja elektrienergia kulud on käesolevaks aastaks planeeritud 70 000 eurot. Vaatamata sellele, et ilmad on suhteliselt soojad aastaaja kohta ja kulud suured, on ruumid külmad,» tõi volikogu liige näite.

Vink ei ole nõus väitega, justkui ei oleks omaosaluseks raha. «Puka valla eelarve 2017. aastal on ligi 1,7 miljonit eurot. Omavalitsus saab laenu võtta 60% eelarvest. Vink lisab, et kui riigilt saadakse investeeringuks 1,6 miljonit eurot, peaksid kõik selle nimel pingutama. Samuti peaks vallavalitsus pearaamatupidajale andma suunitlused selle eesmärgiga eelarve kokku panna.

Kinnitamisel eelarve omaosalust ette ei näe

Praegu on valla eelarve veel kinnitamata ja volikogu esimehe Aleksander Sven Esse sõnul ka volikogu esmaspäevasel istungil esitatud eelarve projekt raha kooliprojekti käivitamiseks ette ei näinud. «Siit järeldub, et uut, nüüdisaegset koolimaja ei kavatseta ehitada.»

Ka Esse hinnangul ei ole tõsi, et valla eelarve ei võimalda suuremahulist kooliprojekti ellu viia. Esse selgitab, et kohustuslik omaosalus on ligi 300 000.

900 000, mis pidevalt jutuks, oleks summa lasteaia ja raamatukoguga, mis ei läinud abikõlbulikena arvesse.

«Lasteaed ja vallaraamatukogu tuleb oma kulul teha, samas on hoone tervik. Näiteks on valla ja kooli raamatukogu kavandatud ühte ruumi, mõistlik on korraga ehitada. Lasteaial on samas võimalik kasutada hoone teisi ruume, näiteks sööklat ja saale. Palju ongi mõeldud eri huvigruppide ristkasutusele. Edaspidi saaks raamatukogu ja lasteaia ehitusele kaasata projektiraha teistest fondidest,» leiab Esse kavandatu reaalse olevat.

SA Innove sisekommunikatsioonijuht Mari Annus ütles, et põhikooli õppehoonete investeeringute kava kohaselt on vallavalitsuse projekti võimalik toetada kõige enam 1 648 856,35 euroga, mis on kuni 85% kogu projekti abikõlblikest kuludest.

«Eesmärk on Puka kooli õppehoone ehitamine ja projekti omafinantseeringu osa vähemalt 290 974,65 eurot. Projekti kallinemisel tuleb kohalikul omavalitsusel leida täiendav raha,» kinnitas Annus. Ta lisas, et lasteaeda ja raamatukogu ei ole investeeringute kavas.

Otsustamise aeg jääb napiks

Aega otsustamiseks ja raha leidmiseks ei ole enam palju. «Juuni lõpuks tuleb esitada põhitaotlus, eelnevalt peab volikogu vastu võtma otsuse omaosaluse garanteerimise kohta. Projekti eeldatav tähtaeg on 31. detsember 2018,» märkis Esse.

Paraku on teema ajanud vallaelanikud kahte leeri, lisaks süüdistatakse üksteist valeväidete esitamises. Vallavanem Heikki Kadaja sõnul on petitsiooni esitajad avaldanud eksliku info. Viimased jälle leiavad, et vallavalitsuses mõeldakse järjest välja uusi põhjusi, miks ei saa projekti ellu viia.

Vallavanem ei ole näiteks nõus väitega, et vallavalitsus oleks projekti vastu. «Projekt on varem esitatud kujul, mis hõlmab koolile, lasteaiale ja raamatukogule ümber võimla uue hoone ehitamist ja 1980. aastal valminu lammutamist. Hoone osad on tihedalt seotud. Kuna SA Innove rahastab otseselt kooliga seotud tegevusi ega rahasta isegi kooli spordirajatisi, saavad kõik täiendavad projektiga seotud kulud olla ainult omavalitsuse kanda.»

Kadaja lisas, et esitatud projektis ongi näidatud Innove toetuse eest koolimaja lammutamise ja ehitamise kuluna ligikaudu 1,65eurot, millele peab vald lisama vähemalt 290 974. «Täiendavalt on kavandatud teostada valla raha eest projekti lahutamatu osana lasteaia ja raamatukogu ruumid maksumusega ligi 600 000 eurot. Siit selgub siiski, et projektiga seotud kulud on vallale ligi 900 000 eurot.»

Vallajuht märkis, et lasteaia ja raamatukogu ruume projektist välja jätta ei saa: ehituslikult ei olevat see võimalik.

Taotlusprojekt Innovele tuleb esitada 30. juuniks. «Eelnevalt peab see läbima kõik kontrollid, sealhulgas finantskontrolli. Vallavalitsus saab esitada ainult tegelikele andmetele tugineva ja realistlikult teostatava taotluse,» rõhutas vallavanem.

Seega, pigem remontida

Ta täpsustas, et omaosaluseks vajalik raha on olnud eelnevalt kavandatud saada võetava laenu arvelt.

«Kui Puka vald sooviks sellisel kujul esitatud projekti rahastada, on hetkel reaalne võimekus laenata ligi 600 000 eurot. Laenu saab kohalik omavalitsus võtta kuni 60% eelarve mahust – ligi 960 000 eurot. Paraku on laenu võetud juba 123 000 eurot. Teostatava veeprojekti omafinantseering nõuab veel ligi 100 000 eurot ja Puka mõisa reoveepuhasti remondi omafinantseeringuks on vaja 150 000 eurot,» tõi ta välja.

Kadaja sõnul saab seega laenu võtta 587 000 eurot. «Võime teha endale igasugu unelmaid, kuid tegelikult ei ole projekti elluviimine sellisel kujul võimalik.»

Vallajuht kinnitas, et tal on asjast oma nägemus. «Peame igati vajalikuks kooli ja lasteaia korrastamist, kuid näeme ka palju odavamaid, realistlikumaid ja mõistlikumaid lahendusi.»

Täpsemalt seletamata lisas Kadaja, et parim lahendus tuleb leida, kasutades võimalikult palju olemasolevaid võimalusi. «Täna jääb mulje, et mõnele inimesele on olemas ainult tema lahendus ja vale lahendus. Ärme unusta, et kooli tehakse ikka meie lastele ja kodanikele.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles