Intervjuu: Paljudes talvitumispaikades ei lähe nahkhiirtel hästi

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahkhiirte uurimisega tegelev Lauri Lutsar satub oma töö tõttu päris sageli keldritesse, kuna tihti võib just nendest loomakesi leida. Paraku kipuvad paljud nahkhiirte talvitumiseks sobilikud paigad – näiteks vanad mõisakeldrid lagunema.
Nahkhiirte uurimisega tegelev Lauri Lutsar satub oma töö tõttu päris sageli keldritesse, kuna tihti võib just nendest loomakesi leida. Paraku kipuvad paljud nahkhiirte talvitumiseks sobilikud paigad – näiteks vanad mõisakeldrid lagunema. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kevadel poevad oma talvekorterist teiste loomade seas välja ka nahkhiired. Paraku ei lähe nahkhiireuurija Lauri Lutsari sõnul neil omapärastel imetajatel Eestis just kõige paremini, kuna siin on mitu neile ebsobivat tegurit.

Kuidas Eesti nahkhiirtel läheb: kas pigem varasemast paremini või halvemini ja mis edasi viimastel aastatel kõige enam mõjutanud on?

«Lühidalt öeldes on Eestis mitu nahkhiirtele ebasoodsalt mõjuvat tegurit. Mitu neist on mõjunud juba vähemalt 10–20 aastat. Kindlalt võib  öelda, et paljudes suurtes talvituspaikades ei lähe nahkhiirtel hästi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles