Ajateenistustusest viilimine muutub keerulisemaks

Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kaitseministeerium kavandab mitmeid muudatusi, et senisest enam kaitseväekohuslasi ajateenistusse tuua.

"Kui täna võtame ajateenistusse 3200 inimest aastas, siis oleme seadnud eesmärgiks, et 2023. aastaks tõuseks see 4000 peale," ütles kaitseminister Margus Tsahkna reedel antud pressikonverentsil. Ta viitas ka demograafiale, kus praeguste noorte aastakäigud üha kahanevad, mis tähendab, et demograafiline auk muudab selle eesmärgi saavutamise veelgi raskemaks.

Muudatused puudutavad nii ajateenistusse kutsutavate tervisliku seisundi hindamist, kui ka kutsete kättetoimetamist, ajateenistusest kõrvalehoidjate karistamist, ajateenijatele pakutavate erialade laiendamist, isamaalist kasvatust ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste toetuste suurendamist.

Ministeerium koostöös Kaitseressursside Ameti ja arstidega töötavad välja ettepanekud kutsealuste tervisekontrolli ja -nõuete muutmiseks, kuna senine statistika näitab, et keskmiselt tunnistatakse kutsealustest tervisenõuetele vastavaks ainult 30 protsenti noormeestest, mittevastavaks samuti umbes 30 ja ajutiselt mittevastavaks 40 protsenti kutsealustest. Samas näitab arstlike komisjonide diagnooside statistika väga suuri regionaalseid erinevusi

"Kui vaadata Soomet, kus on samuti kohustuslik ajateenistus ja seal on 70 protsenti kutsealustest tervise poolest ajateenistuseks kõlbulikud, siis pole alust arvata, et meie kutsealused on nii palju põdurama tervisega," selgitas kaitseminister Margus Tsahkna algatuse põhjusi. "Küsimus on kuidas muuta süsteemi adekvaatsemaks," lisas kaitseminister.

Teiseks soovib ministeerium muuta kutsealustele kutse kättetoimetamise korda, mis seni on Tsahkna sõnul suuresti samasugune nagu Tsaari-Venemaal, kus kutse tuuakse kohale paberil. Ministeerium soovib seadusandlikke muudatusi selliselt, et kodanikule dokumentide kättetoimetamine hakkab primaarselt toimuma elektrooniliselt ning inimesel ei oleks enam seda võimalik eirata. Tuleks luua tehniline lahendus, millega hakatakse riigi poolt loodud e-teenuste infosüsteemis muuhulgas edastama kodanikele ka teateid ja kutseid ning kodaniku kättesaadavus elektrooniliste kanalite kaudu ei peaks sõltuma kodaniku nõusolekust, leiab ministeerium.

Kaitseministeerium soovib ka seadusemuudatusi sanktsioonide karmistamiseks kaitseväeteenistusest kõrvalehoidjatele. "Kui praegu on ajateenistusest kõrvalehoidjatele määratavad trahvid mõnisada eurot, siis on võimalik ennast sisuliselt ajateenistusest vabaks osta," märkis Tsahkna. Seepärast soovib ministeerium karistuste karmistamist ning lisaks sarnaselt elatisabifondiga siduda ka ajateenistusest kõrvalehoidmine muude riigipoolsete hüvede tarbimise piiramisega. Nii näiteks tasuks kaaluda, kas piirata riigikaitsekohustuse eirajatele mootorsõiduki juhtimisõigusi, harrastuspüügi ning kutselise kalapüügi õigusi, jahipidamisõigusi, relvakäitlemise õigusi ning väikelaeva ja jeti juhtimisõigusi, leiab ministeerium.

Lisaks luuakse kaitseväes 11-kuulises ajateenistuses soomusjalaväe ja kommunikatsiooni eriala, mis peaks laiendama kutsealuste valikuvõimalusi ajateenistuses. Ministeerium plaanib ka tegevusi, et senisest veelgi rohkem kaasata teenistusse naisi.

Järgmisel aastal suureneb ka veerandi võrra reservkogunemistele kutsutavate reservväelaste kompensatsioon. Sõduritele kasvab see tänaselt 27 eurolt päevas 2018. aastal 37-ni, allohvitseridel 30 eurolt 40-ni ja ohvitseridel 40 eurolt 50-ni. Riigieelarves on Tsahkna kinnitusel selleks rahaline kate olemas.

Kaitseministeerium on suurendamas ka vahendeid noorte isamaalise kasvatuse tõhustamiseks, et ajateenistusse tulek oleks üha suurema osa noorte jaoks loomulik samm.

"Mõned nädalad tagasi allkirjastasime uue noortele suunatud isamaalise hariduse programmi, mille väärtus 2 miljonit eurot. Et hakata noortega süsteemselt, võimalikult laiapindselt ja varases eas juba tegelema, siis pakume 11-13-aastastele võimalust hakata osalema tasuta kaitseliidu noorteorganisatsioonide laagrites," rääkis Tsahkna.

Ministeeriumil on parajasti käimas ka sisuliselt kõiki ajateenijaid hõlmav komplekssuuring, kus mille põhjal saab täpsemalt muudatusi kavandada.

Tsahkna ja kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet kinnitasid, et vahendid muutuste elluviimiseks on kaitseministeeriumil olemas ning mõned muudatused arstlike komisjonide töös või kutsete kättetoimetamisel peaks hoopiski kutsealuste värbamist odavamaks tegema.