Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv. Metsa- ja maastikutulekahjude üldarv märtsis oli 133, samas kui aprilli 11 päeva jooksul leidis aset juba 222 metsa- ja maastikupõlengut.
Homsest algab tuleohtlik aeg
13. aprill 2017, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määras päästeameti peadirektor oma käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 14. aprilli 2017. Päästeamet juhib tähelepani sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aastaringselt.
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on peamiseks tulekahjude põhjus inimeste hooletus. «Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kui ohutusnõuete jälgimine on lõket tehes või grillides jäänud tahaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengutest inimeste pahatahtlik tegevus kulu süütamisena,» ütles Rüü.
Väiksemast maastikupõlengust võib saada hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.
Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.