Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Prügilõke saastab ümbruskonda ja kahjustab tervist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu ja kiletamata pappi ning paberit | FOTO: Rein Laut

Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks on liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul tuleb prügilõkete teema päevakorda eriti teravalt just kevadeti. «Inimesed hakkavad kevade saabudes koristama nii aeda kui ka eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Kodused prügilõkked aga kahjustavad nii meie ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti meie tervisele.»

Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda: paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. «Vanu mööbliesemeid, riideid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ja ka rehve saab viia jäätmejaama.»

Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. «Koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu, mis mõjub meie ümbruskonnale ja meile endile halvasti,» ütles Lõhmus.

Ta selgitas, et tehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.

Väike-Maarjas korraldatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katsetest selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhta puidu põletamisel. Sama katse käigus selgus, et jäätmelõkke suitsu dioksiinide tase oli üle kahe korra kõrgem jäätmepõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.

Dioksiinilaadsete ühendite väliskeskkonnas mõõtmine ja võimalike allikate piiramine on oluline, kuna tegu on äärmiselt toksiliste ainetega, mis on keskkonnas püsivad ja on võimelised läbi toiduahela akumuleeruma. Jäätmepõletustehastele seatud normide ületamine on ootuspärane, kuna jäätmeid lahtiselt põletades toimub põlemine ebastabiilselt madalamatel temperatuuridel ja seetõttu ei põle toksilised ühendid ära.

EKUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Jäätmete lõkkes põletamine ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et lisaks puhtale puidule kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama.

Üks võimalik plastpakendite põletamise marker suitsugaasis on plastpakendi koostises leiduv tereftaalhape. EKUKi Tartu seirejaamast 2016. aastal kogutud välisõhu proovide tereftaalhappe analüüside tulemused näitasid kõrgeid kontsentratsioone, mis viitavad selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes lisaks puhtale puidule ka plastijäätmeid.

Tagasi üles