Iga paju tibutab isemoodi

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuna paju on üks esimesi õitsejaid ja omamoodi lihavõttepühade sümboliks, käiakse ikka kevadeti metsa- või kraaviveertest otsimas urbadega pajuoksi. Vahel, kui märkame, imestame küll, et iga põõsa küljes on urvad vähem või rohkem erinevad ja naljalt kahte täpselt ühtmoodi õitsvat taime ei leiagi.

Pajuurvas on tegelikult palju pisikesi pajuõisi koos. Urba hästi lähedalt vaadates on võimalik neid näha. Õied on liigiti erinevad ja pajud õitsevad erinevatel aegadel – märtsist juunini, viimasena raudremmelgas. Meie aga näeme just neid esimesi õitsejaid, hilisemad jäävad enamasti tähelepanuta.

Samas peab ka arvestama, et paju on kahekojaline taim (isas- ja emasurvad on erinevatel põõsastel) ja õitsemise ajal püüavad pilku just isasurvad. Võib kergesti eksida, pidades õitsvaid erisoolisi pajusid eri liiki kuuluvateks.

Kui paljud aga teavad, et Eesti looduses esineb pajusid mitukümmend liiki? Pajud on suur ja huvitav taimeperekond, kuuluvad sugukonda pajulised, paju perekonda. Eestis kasvab neid üle kahekümne liigi, lisaks veel ristandid erinevate liikide vahel. See võib teha nende eristamise vahel väga keerukaks.

Pajude suurus on väga varieeruv, alustades soistel aladel kasvavast tillukeselehelisest, vaevalt mõnekümne sentimeetri kõrgusest mustikpajust kuni paarikümnemeetrise hõberemmelgani.

Suuremaid puukujulisi pajusid nimetataksegi remmelgateks. Enamus pajuliike armastab niisket pinnast ja musta mulda. Paju peetakse tülikaks põldude ja kraaviservade võsastajaks, aga ta on ka kasulik taim. Tema kasv on kiire, puit keskmise kütteväärtusega, vitspaju aga annab pikki harunemata paindlikke oksi, mis sobivad punumismaterjaliks. Paju koort on ennevanasti kasutatud naha parkimiseks, temast on karjapoisid kevaditi vilepilli meisterdanud. Pajukoorel on ka mitmeid unustatud raviomadusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles