Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arvamus: Naabrivalve teeb kodukoha turvaliseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Siim | FOTO: Järva Teataja

Inimesed on hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on külas käinud valveta suvemajades. Aedlinnades ja puhkerajoonides liiguvad võõrad autod. Kohalikele võõrad inimesed piiluvad tänavatelt elanike aedadesse.

Sellised tähelepanekud ei ole harvad. Sarnased juhtumid on viinud kogukonna vajadusele otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks. Naabrivalve pakub selleks häid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Ühisesse tegevusse kaastakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning naabrivalve ühing.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel «hooli, märka, reageeri». Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna.

Naabrivalvesektorid on loodud enamikus Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi üle 11 000 enam kui 550 paigast üle Eesti.

Valgamaal on seni naabrivalve tegevusega liitunud viis piirkonda. Neist suurim – Otepää Aedlinna piirkond – loodi kolm aastat tagasi. Piirkonnavanema Tõnis Vajakase sõnul tingis selle asjaolu, et oli vaja suuremat tähelepanu ja abi linnas korraldatavate suurte ürituste turvalisemaks läbiviimiseks. Näiteks kui jaanilaupäev ja Retrobesti festival toovad linna palju rahvast, siis koostöös politseiga suudab naabrivalve tagada oma piirkonnas turvatunde ja korra.

Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida koolitusi, kus osalejatele annavad soovitusi politsei, päästeameti, omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Populaarsed on maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus samuti saab vajalikku teavet. Turvalisuse suurendamiseks on ka teisi võimalusi koostöös turvafirmadega.

Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes. Kui sul on huvi kodukoha turvalisuse tõstmise vastu, jaga mõtet oma naabritega. Naabrivalvega liitumise soovi korral järgige juhiseid Eesti Naabrivalve kodulehelt.  Uue sektori liikmed saavad lehe naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja nõuannetega turvalisuse parandamiseks.

Eesti Naabrivalve on välja töötanud ka teenuse üksi elavate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud eakad või puudega inimesed saavad igapäevaeluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab nupuvajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.

Tagasi üles