Arvamus: Pommigrupi tööl lõppu ei paista – eriti Valgamaal

, Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalvar Tammine
Kalvar Tammine Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Lõuna-Eesti pommigrupil oli mullu kokku 337 väljakutset. Kõige rohkem oli väljasõite leitud lahingumoona ehk lõhkekehade kahjutuks tegemiseks. Eelmisel aastal oli neid kokku 251 ja hävitatud sai 607 lõhkekeha. Kõige rohkem väljakutseid laekus aprillis ja mais – vastavalt 59 ja 75. Maakondadest pakuvad demineerijatele endiselt kõige enam tööd Tartumaa ja Valgamaa.

Kõige rohkem lõhkekehade leide oli põldudel – 93 korral, metsas oli neid 67 ja elamute juures 29 korral. 2016. aastal laekus lisaks 10 väljakutset veekogudest leitud lõhkekehade kahjutuks tegemiseks.

Mullu juhtus Võrumaal üks õnnetus, kus lõhkematerjali plahvatuses sai vigastada inimene. Siinkohal tuletavad demineerijad tungivalt meelde, et lõhkeaine või lõhkekeha leidmisel tuleb olla ettevaatlik ja käituda mõistlikult. Ohtlikust või kahtlasest esemest tuleb hädaabinumbri 112 kaudu teavitada demineerijaid, kes eset hindavad ja selle vajadusel kahjutuks teevad.

Eelmise aasta alguses oli eriline väljakutse Valgamaale Helme valda. Valla sotsiaaltöötaja oli seal külmade ilmadega seoses kontrollimas käinud, kuidas elanikud hakkama saavad, ja ühe inimese voodist mürsu avastanud. Väidetavalt oli ese sinna soojendamise eesmärgil pandud. Demineerijatel oli raskusi sündmuskoha leidmisega, sest aadressiks märgitud talumaja ei näinud välja hoone moodi, kus keegi oleks elada võinud.

Inimeste teadlikkus ohtudest on aasta-aastalt kasvanud ja leitud plahvatusohtlikust esemest teavitatakse enamasti kohe. Siiski on veel elanikke, kelle kodus lõhkekehi, kuid puudub teadmine, mida nendega ette võtta. Demineerijad tuletavadki meelde, et lõhkekehade või -materjali vabatahtlikule loovutamisele ei järgne karistust. Hoonetes olevad lõhkekehad muutuvad eriti ohtlikuks, kui seal juhtuvad puhkema näiteks tulekahjud.

Demineerijatele ei ole valeväljakutseid: meie eesmärk on hoida ära õnnetusi. Tavakodanik ei pea teadma, kas leid on miin, mürsk või granaat või mingi muu asi, nii et las selle täpsustamine jäädagi asjatundjatele. Praegu saab julgelt väita, et demineerijate töödel lõppu veel ei paista.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles