Arvamus: Vajalikud muudatused

Helmer Hallik Foto: Erakogu

Kagu politseijaoskond on olnud Eesti rahva teenistuses üle poolesaja päeva ning tehtud töö andnud kinnitust, et ümberkorraldused on end õigustanud.

Muudatuste sisu seisnes selles, et Võru, Valga ja Põlva maakonna politseijaoskonnad liideti Kagu jaoskonnaks ning mindi üle grupipõhisele töökorraldusele.

Muutustega kaasaminek ei tule alati suure hurraaga. Need panevad inimesi proovile ning tõstavad välja mugavustsoonist, sest äkitsi on tarvis kohaneda tundmatute oludega. Kagu jaoskonnaga kaasnenud ümberkorralduste ulatust ja mõju hinnates võin jaoskonna juhina olla uhke, sest meie meeskonnas on ägedad inimesed: nad teevad tööd jätkuvalt suure südamega ja muudatustega kohanemise arvelt ei ole turvalisus kannatanud.

Kiiresti muutuv maailm nõuab pidevat valmisolekut muudatusteks ehk arenguks. Kui ümbritsevas keskkonnas muudatusi ei märgata ning loobutakse uute lahenduste otsimisest, on tagasilöögid kerged tulema.

Seepärast oleme teinud ja teeme edaspidigi politseis endast oleneva, et meie politseinike, piirivalvurite ja klienditeenindajate töö vastaks ühiskonna ootustele, politseiteenus oleks jätkusuutlik ning seda pakutaks võimalikult kõrgel tasemel. Muudame oma tööd paremaks, et inimestel oleks Eestis hea ja turvaline elada

Usun, et olete nõus: selleks, et Eesti inimesed tunneks end hoituna, peavad hästi hoitud olema ka nende kaitsjad ehk politseitöötajad. Selleks rakendasime Kagu jaoskonnas grupipõhist töökorraldust.

Kuna varem oli mõni üksus ebamõistlikult suur ning juht ei jõudnud igale alluvale piisavalt tähelepanu pühendada, on nüüd meeskonnad 10–14-liikmelised. Sellises väiksemas meeskonnas tulevad mured ja rõõmud paremini pinnale, info liigub kiiremini ja sisekliima on tublisti soojem.

Pole saladus, et grupipõhisele töökorraldusele üleminek ja jaoskondade liitmine tõi mõnele kolleegile kaasa muudatusi ametikohas või töö sisus. Fakt on seegi, et Kagu jaoskonna 178 töötajast kaks ei olnud nõus pakutud teise töökohaga ning soovisid pigem võtta koondamise. Ilmselgelt on kahe teeneka ametniku lahkumine politseile kaotus, kuid hindan nende meeste panust ning austan nende soovi politseiteenistuses mitte jätkata.

On positiivne, et Kagu politseijaoskonna moodustamine ja grupipõhisele töökorraldusele üleminek andis juhtide arvu vähendamiselt saavutatud kokkuhoiu arvelt võimaluse suurendada Kagu-Eestis inimeste teenindamisega tegelevate politseinike hulka kümne võrra.

Muudatuste tulemus on, et politsei jõuab Kagu-Eestis nüüd ka kohtadesse, kus korrakaitsjaid seni väga harva nägi. Patrullide liikumine on põhjalikult planeeritud ning ühtki kütuseliitrit või sõidukilomeetrit tühja ei sõideta. Patrullid alustavad teenistust ühest maakonnast, kusjuures töökohale liikudes tehakse juba liiklusjärelevalvet ning samas rahustatakse liiklust.

Meie kollektiivis on ühtaegu nii noori tegijaid, aga ka neid, kes peagi pensioniikka jõudmas. Rõhutan, et teadmised, oskused ja kogemused on politseitöös hindamatu väärtusega ning seepärast püüame teha kõik endast võimaliku, et staažikaid pensioniikka jõudvaid või jõudnud kolleege endaga samas paadis hoida.

Näiteks on praegu Lõuna prefektuuri koosseisus kümneid üle 50aastaseid politseitöötajaid, kes võiksid minna väljateenitud pensionipõlve pidama, kuid on otsustanud jätkata riigi turvalisusesse panustamist. Need on inimesed, kellele vaatame eriti suure uhkusega alt üles, sest nad on sisuliselt kogu oma elu ja enamgi veel pühendanud riigi teenimisele.

Olen alati julgustanud kõiki aktiivselt kaasa mõtlema, kuidas saaksime üheskoos veel paremini turvalisust tagada. Samuti julgustan inimesi politseilt nõu ja selgitusi küsima, kui midagi meie töös jääb arusaamatuks.

Nagu igal aastal, avaneb Lõuna-Eestis selleks suurepärane võimalus iga aasta detsembris politsei lahtiste uste päeval. Elu on näidanud, et mõnigi müüt saab kummutatud ja aegunud arusaam värskendust, kui tutvutakse lähemalt politseinike ja piirivalvurite nüüdisaegsete töövõtete, varustuse ja väärtustega.