Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ligi pooltel Eesti elanikel on kodus kuni sada raamatut

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrus Kivirähn on endiselt populaarne, tema teoseid võib leida ka kodustelt raamaturiiulitelt | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Ligi pooltel Eesti elanikel on kodus kuni sada raamatut, rohkem kui tuhat raamatut vaid kolmel protsendil Eesti elanikest.

Ühel protsendil Eesti elanikest pole kodus ühtegi raamatut, edastas statistikaamet. 1-25 raamatut on kodus 14 protsendil, 26-100 raamatut 34 protsendil ning 101-500 raamatut on kodus 36 protsendil Eesti elanikest. 501- 1000 raamatut on kodus 12 protsendil ja rohkem kui tuhat raamatut kolmel protsendil Eesti elanikest. Seega on ümardatult kolmandikul Eesti elanikest kodus 26–100 raamatut ja kolmandikul 101–500 raamatut.

Noorematel on raamatuid veidi vähem, kui vanematel vanusegruppidel. Statistikaameti hinnangul on see seletatav asjaoluga, et vanematel inimestel on raamatud kogunenud pikema aja jooksul, kuid teisalt ka raamatute hinnatõusuga.

2015. aastal oli raamatuid lugenud 76 protsenti meestest ja 85 protsenti naistest.

Amet toob välja ka selge seose koduse raamatukogu suuruse ja lugemise vahel. Inimestest, kellel ei olnud kodus ühtegi raamatut, luges 2015. aasta jooksul 23, neist, kel oli kodus üle 1000 raamatu luges aga 93 protsenti. Aasta jooksul on vähemalt ühe raamatu ostnud 60 protsenti inimestest. Kõige aktiivsemad raamatuostjad on 30–49 aastased naised.

Statistikaameti andmetel oli möödunud aastal Eestis 540 rahvaraamatukogu, kus oli kokku 360 000 lugejat, mis teeb ligi 700 lugejat ühe raamatukogu kohta. 2015. aastal läbi viidud Eesti elanike kultuuritarbimise uuringust selgus, et üle 15-aastastest Eesti elanikest 40 protsenti on aasta jooksul vähemalt korra külastanud raamatukogu.

Tagasi üles