Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Puukooli asutaja on suur romantik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Juhan Juhani elumoto on olnud, et töö ei pea olema vaev, vaid puhas rõõm. Ja sisse peab ka midagi tooma. | FOTO: Paul Poderat/Valgamaalane

Milline aiapidaja ei teaks Juhani puukooli? Puukooli üks aiand asub Pühastes otse Võrtsjärve ääres endises kaluritalus.

Väraval tuli vastu pikka kasvu, oma ea kohta tunduvalt nooremana näiv mees ja tutvustas ennast: Juhan Juhani. «Vaesel ajal sündinud, kolme­kümne kolmandal, siis oli vähe nimesid – ei jagunud,» muigas mees, kes küllap harjunud selgitama. «Aga muidugi vanaisa järgi, jah,» lisas ta siiski.

Juhan Juhani rääkis, et Tinnijaagu ehk Tubaka kaluritalu ostis ta omal ajal suvilaks, roosikasvatus ja pärast puukool tulid hiljem. Maad on 36 hektarit, sellest istanduse all kümmekond. Suurem osa maast on looduskaitseala.

«See on mul suvila,» viitas ta muinasjutulistele valdustele. «Juhtus nii, et peremeest ei olnud enam, kõik olid juba Rõngu surnuaias ja vald pakkus maad. Tuli võtta.» Kas kõik ise siin loodud oma töö ja vaevaga? «Mis vaevaga? Elada tuleb rõõ-mu-ga!» rõhutas Juhani eriti viimast sõna. «Esimene tähelepanek teile. See on nauding, kullakesed. Töö peab olema nauding, ja sisse tooma.»

«Mina hakkasin aednikuks. Olen elamise juures lähtunud sellest, et oleks romantiline ja tooks sisse. Nüüd läheme lauta, astuge sisse,» juhatas Tinnijaagu peremees meid talulaudast ümber kohandatud olmeruumidesse. «See siin oli kolhoosi ajal noorkarjalaut, seal olid taluhooned – elumaja ja rehealune. Talli tegin juurde, kui sai hobuseid peetud,» tutvustas Juhani. Talu asutamisaasta olla 1864 – otsa peale raiutud daatumi järgi.

Majapidamist on püütud säilitada nii, nagu see on omal ajal olnud, ja ka talu ajalugu – kuuldud juttude põhjal – püütakse talletada.

Aiandis, mille kohal laius kolhoosi viljapõld, kasvavad nüüd eri faasides ilutaimed ja viljapuud. Kasvuhoonetes, mille kohta peremees ütles hellitavalt lasteaed, olid sirgumas noored pookeistikud. Puude kohta, millest elektrisõidukiga mööda sõitsime, teadis peremees pea kõike, kuid kõige tugevamaks peab ta end ise «roosiasjanduses».

Roheliste käte ja romantilse meelelaadiga Juhani on maausku ja tegi seda au, et kutsus kirikusse. Kirik – see on tuulisel kõrgendikul kasvav vanade pärnade ringikujuline kogumik – just selline nagu loodus puud paigutanud oli. «Maa on minu Jumal. Maa kõige ehtsamas tähenduses.»

Juhani saab aiandusettevõtet pidada ilusaks ja romantiliseks elutööks ja Tinnijaagut üheks koduks. Tema kaks poega on asjaajamise suures osas üle võtnud ja viis lapselast lisavad kindlustunnet, et töö siin ka tulevikus jätkub.

Plantex AS, mille alla Juhani puukool kuulub, on üks suuremaid roosiistikute, ilupuude ja -põõsaste ning mikropaljundatud taimede tootjaid Eestis. Kasvatatakse suvelilli, pinnakattepüsikuid, kääbusviljapuid ning dekoratiivseid lõhna- ja maitsetaimi. Taimi kohalikku istandusse otsima minna ei maksa – siin neid ei müüda. Küll on üle Eesti mitu aiandusäri, lähim neist Tartus.

Tagasi üles