Talvehooaeg on lõppenud ja nüüd saab teha kokkuvõtteid eestlaste võimalustest uue aasta 9. veebruaril algavatel taliolümpiamängudel Pyeongchangis.
Arvamus: Medal oleks väga suur õnnestumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelly Sildaru üritab teenida koha nii pargi- kui rennisõidus. Õnnestumise korral pole võimatu kahe medali võitmine 2018. aasta olümpial. Eesti sportlastelt medalivõite loota oleks siiski ääretult optimistlik. Miljonilise rahva hulgas talente pidevalt ei jagu. Suurtel riikidel on suuremad nii rahalised, tehnilised kui teaduslikud võimalused. Põlve otsas tänapäeval kaugele ei sõua.
Nii Eesti suusahüppajal Kaarel Nurmsalul kui Otepääl spordigümnaasiumis õppinud kahevõistlejal Kristjan Ilvesel on lootust jõuda esikümnesse. Teised meie võistlejad võivad rõõmustada sellegi üle, kui jõuavad olümpiale.
Kes võivad pääseda lisaks ülaltooduile olümpiale? Laskesuusatamises teenis Eesti meeste hulgas viis kohta. Tänavuse hooaja põhjal on parim mees Kauri Kõiv, neljal MK-l punktile tulnu. Järgnevad Roland Lessing ja Rene Zahkna. Ülejäänud kahele kohale oleks kandidaadid Johan Talijärv, Martin Remmelg ja sel hooajal haigusega kimpus olnud Kalev Ermits.
Paljud naised olid samuti tervisega kimpus, kuid siiski loodetakse leida võimalus kaks naist olümpiale lähetada. Suuremad võimalused on Johanna Talijärvel ja Regina Ojal, kes näitasid talve lõpus häid tulemusi murdmaarajal.
Arvukam koondis on murdmaasuusatajatel. Praeguse seisuga on kvalifitseerunud Marko Kilp, Raido Ränkel, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, Alvar Johannes Alev, Tatjana Mannima ja Laura Alba. Kuna kvalifitseerumisperiood lõpeb 21. jaanuaril 2018, on võimalik veel mõni koht juurde saada. Võimalus on Triin Ojastel, Veerpaludel või kellelgi veel.
Tahaks loota, et Team Haanja ja suusaliidu vahel leitakse üksmeel ning sportlased vastasseisus ei kannataks. Vastik on lugeda sportlasi süüdistavaid võhiklikke kommentaare. Tegelikult suhtub enamik neist eesmärkidesse väga pühendatult ning esinetakse vastavalt võimetele.
Kahevõistlejaist on peale Ilvese norm täis Karl-August Tiirmaal, kuid ta on edetabelis – kui jätta suurte riikide esindajatele neli kohta – piiri peal. Olümpiale lastakse 55 meest. Meeskonna pealesaamine on muutunud küsitavaks. Kas vennad Pihod jõuavad uuesti, nagu aastaid tagasi, MK-sarja punktidele? Tahaks loota.
Suusahüppajad püstitasid sügisel eesmärgi jõuda olümpiale meeskonnana. Nurmsalu liitumisega muutus eesmärk reaalsemaks. Nii Artti Aigro kui Kevin Maltsev on teeninud kontinentaalsarjas punkte ja seega on neil õigus esineda nii MK-l kui olümpial. Probleem on, kuidas jõuda 65 hulka, kes kvalifitseeruvad olümpiale.
Praeguseks on selle õiguse maailmas välja võidelnud 55 suusahüppajat. Paistab, et suuremad lootused jõuda valitute hulka on 17aastasel Artti Aigrol, kes tuli hiljuti Eesti meistriks, hüpates Tehvandi trampliini rekordiks 102 meetrit. Suusahüppajate ja kahevõistlejate mure on aga üldjuhul sama: puudulik rahaline toetus. Hooaja ettevalmistusperioodil käidi Soomes metsatöödel raha kogumas. Tänavu peaks aga tõsisemalt tegelema ettevalmistusega olümpiaks.
Probleem on ka Tehvandi suusatrampliini maandumisnõlva osaline vajumine, mis vajab tõsist parandustööd. Harjutuskohti oleks võimalik Soomes leida, kuid see on täiendav väljaminek.
Kaks aastat tagasi tundus, et saame suusahüpetes ka naise olümpiale, kui üks 13aastane tüdruk Võrumaalt hüppas Eesti naiste rekordiks 83 meetrit. Nüüdseks on ta taandunud tavalise noore suusahüppaja tasemele.
Massilisematel aladel on meil peale Sildaru veel kaks noort: vigursuusatamises Karoliine Holter ja lumelauasõidus Siim Aunison, kes täitnud olümpianormi. Momendil on nad maailma reitingus vastavalt 57. ja 87. kohal. Sealt olümpiale on päris pikk tee.
Mäesuusatamises lastakse väiksematest riikidest võistlema vähemalt üks mees ja üks naine, kui vastav rahvusvaheline norm täidetud.
Meeste seas konkureerib meil sellele kohale vähemalt neli võimekat slalomisti. Momendil on kõige kaugemale jõudnud USAs harjutav Tõnis Luik, kes maailma reitingus 434. kohal.
Naistest on sellele kohale ainult üks arvestatav kandidaat: Anna Lotta Jõgeva, 17aastane koolitüdruk, kes elab Norras. Ta on täitnud korra FISi normi, kuid vaja oleks normi täita vähemalt viis korda. Kindlasti oleks tal suve jooksul võimalusi teha seda lõunapoolkeral, kuid kas vanematel sinna reisimiseks raha jätkub?
Suusaliit ilmselt nii noort vaevalt toetama hakkab, sest toetuse vajajaid on teisigi, kes juba kvalifitseerunud. Sügisest tekib tal konkurent juunioride klassi jõudvast Carmen Pihost, kes harjutab põhiliselt Väikesel Munamäel.
Kiiruisutamise punktikogumine algab 1. juulil. Meestest lastakse olümpiajääle 36 ja naistest 32 sportlast. Eestist on lootust pääseda olümpiale nii Marten Liival kui Saskia Alusalul.
Tallinnas harjutab tõsiselt Mart Markuse õpilane Kaspar Kaljuvee, kes pääses tänavu juunioride MMile. Adavere taustaga Markus üritab Eestis ka lühiraja uisutamisele elu sisse puhuda, kuid sel alal on eestlastel maailmas raske läbi lüüa, võisteldes Ida-Aasia inimeste vastu, kellel väikese kasvu tõttu lihtsam suure kiirusega kurve läbida.
Iluuisutamises on osavõtjate arvu oluliselt kärbitud. Üksiksõidus lastakse nii naisi kui mehi oümpiajääle 30. 80 protsenti kohtadest selgus tänavuse MMi põhjal. Meie parim, Helery Hälvin, saavutas 27. koha. Nii tema kui meesüksiksõitja Daniel Albert Nauritsi viimaseks võimaluseks jääb sügisene kvalifikatsioonivõistlus.
Curling’u segapaaril Erkki Lillel ja Maile Mölderil oli reaalne kindlustada MMil Eestile koht olümpial, kuid sellest olukorrast tekkinud suur pinge halvas võimaluse. Eesti võimekal curling’u-naiskonnal, kes võistles kaks aastat Euroopa esiliigas, tuleb sel hooajal alustada uuesti B-liigast.
Kahebobivõistkondi pääseb olümpiale 29. Kas Hardi Link ja Märt Lellsaar nende hulka mahuvad, selgub sügisel. Võimalusi on, sest mitmel EK-etapil näidati vajalikku tulemust. Praeguses Euroopa pingereas ollakse siiski alles 37. kohal. Ka siin on probleem rahanappus.
Praeguse seisuga on olümpiale Eestist kvalifitseerinud 15 sportlast, kuid õnnestumise korral võiks sinna jõua veel samapalju. Huvitav on, et mitu olümpialast tuleb küllalt väikese elanike arvuga kohadest, näiteks Adavere, Otepää, Elva või Võru.
Nii EOK-lt kui alaliitudelt ootaks rohkem asjaajamist rahalises osas olümpiale pääsemise kindlustamiseks. Võiks luua olümpialaste ettevalmistuse fondi, mis oleks tulevikus motivatsioon noortele ja märk, et neist hoolitakse. Nagu ajalugu on näidanud, võib toetuse kampaaniast saada kogu meie rahva tihedam koostöö ning elujõu taassünd.