/nginx/o/2017/06/08/6760723t1hc82a.jpg)
Isapuhkust saavad ainult töölepingu alusel töötavad inimesed. Laps aga ei küsi, kas isa töötab töölepinguga või on hoopis füüsilisest isikust ettevõtja. Lapsel on vaja, et tal oleks isa, kes on tema tugi ja keda ta saab usaldada. Selle turvatunde tekkimiseks on oluline esmane kontakt vastsündinu ja isa vahel, mida peab saama pakkuda iga töötav isa hoolimata sellest, milline on tema töötamise vorm.
Vähem kui aasta aega tagasi seisin Riigikogu ees ja püüdsin opositsiooni saadikuna toonasele valitsusele selgitada, et tasustatud isapuhkus peaks olema kõigi isade võrdne õigus, mitte ainult osade privileeg. Praegu kehtiv seadus lubab tasustatud isapuhkust kasutada ainult isadel, kes töötavad töölepingu alusel. See aga tähendab, et tasustatud isapuhkust pole võimalik võtta füüsilisest isikust ettevõtjal, notaritel, kohtutäituritel, käsunduslepingu või töövõtulepinguga töötaval isal.
Probleemiga, et kõigil töötavatel isadel ei ole õigust riigi tasustatud isapuhkusele, sai toona pöördutud nii kirjaliku küsimuse kui ka arupärimisega ministrite poole, arutletud teema üle komisjonis ja Riigikogu suures saalis ning tagatipuks pöördutud ka õiguskantsleri poole.
Tähelepanuväärne on tõsiasi, et minister leidis toona, et tegemist ei ole õiguslikult korrektse olukorraga. Kuigi ilmselgelt on tegu ebavõrdse kohtlemisega, ei algatatud siis seaduse muutmist.
Jääb vaid loota, et taoline riigi hoolimatu suhtumine seaduses pole siiani kellegi pereplaneerimisel takistuseks saanud. Loomulikult on isapuhkus vaid üks väike kivi suuremast müürist, mida pereplaneerimisel aluseks võetakse. Ent elus algab kõik alati väikestest asjadest ja ka seda ehituskivi ei tohiks vähetähtsaks pidada.
Isapuhkus on 10 tööpäeva pikkune puhkus, mida saab kasutada kaks kuud enne eeldatavat sünnitust või kahe kuu jooksul pärast sündi. See võimalus on oluline. Oluline seetõttu, et isapuhkus on aeg, mis annab isale pärast lapse sündi võimaluse elukestva kontakti loomiseks värske ilmakodanikuga.
Riik peab toetama vanema ja lapse omavahelise suhte tugevdamist. Kui isa soovib oma lapsega kodus olla ning saada selleks riigilt ka kompensatsiooni, peab riik talle selle võimaluse tagama. Tugevad perekondlikud suhted loovad meile turvalisema ühiskonna.
Uus valitsus on algatanud seaduseelnõu, mille valitsus on plaaninud esitada Riigikogule sügiseks. Seadusemuudatus tuleneb soovist kaasajastada kogu vanemapuhkuse süsteemi, mis vastaks praegustele vajadustele.
Peamise muudatusena plaanitakse liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, mida saab tulevikus kasutada paindlikumalt, kui see seni võimalik on olnud.
Lisaks on plaan pikendada just isadele, sealhulgas ka füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud vanemapuhkust, mis lisanduks praegusele vanemapuhkuse perioodile. Kui praeguse seaduse järgi on isapuhkuse pikkus 10 päeva, siis tulevikus oleks võimalik isal kasutada ühe kuu pikkust vanemapuhkust.
2015. aastal olid vanemahüvitise saajatest vaid kaheksa protsenti isad. Plaanitavate muudatuste üks eesmärk on suurendada isade soovi isapuhkust välja võtta. Sarnast, vaid isadele mõeldud vanemahüvitise võimalust on rakendatud ka Põhjamaades ning sealsed tulemused näitavad, et isa puhkuse väljavõtmise protsent on 90. Tegemist on olulise sammuga peresõbraliku poliitika suunas, mis kasvatab meie perede turvatunnet.