Politsei hoiatab netikelmide eest

Sirje Lemmik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Valgamaalase toimetuse poole pöördus murelik vene keelt kõnelev linnakodanik Brigitta, kes oma liigse usalduslikkuse tõttu langes 16. mai hilisõhtul netikelmi ohvriks.

Tegu oli netirakendusega ok.ru (odnoklassniki), kus üks tema tuttavatest saatis talle sõbrakutse ja seejärel küsis  telefoninumbrit. «Hakkasin mõtlema, et tõepoolest, me küll tunneme üksteist, kuid telefoninumbreid vahetanud ei ole. Seal oli üleval ka tema foto. Mõtlesin, et ehk on tal mingi mure ja tahab telefoni teel rääkida. Saatsin oma numbri,» rääkis naine.

Varsti tuli esimene SMS, kus oli numbrikood, mida kasutatakse OKide soetamiseks (virtuaalne raha ostude sooritamiseks – S. L.). Naiselt küsiti saadetud koodi ja ta vastas sellele. «Juba öösel aga hakkasin mõtlema, et see vist pole ikka õige asi. Järgmisel päeval hakkasin põhjalikumalt vaatama seda lehekülge, kus oli üleval mu tuttava foto ja andmed. Märkasin, et sünniaastad ei klapi,» rääkis naine.

Nüüdseks on selgunud, et naine peab telefonioperaatorile tasuma 60 eurot netis tehtud tehingute eest. Brigitta on pöördunud ka politseisse. Ta mõistab, et juhtunu on puhtalt tema enda süü ja hooletus: ei oleks tohtinud nii kergekäeliselt oma telefoninumbrit ja SMSidega saadetud koode jagada. Toimetuse poole pöörduski naine seetõttu, et soovib teisi kergeusklikke hoiatada tegemast samasuguseid vigu.

Brigitta olevat ka kuulnud, et mitu Valga vene keelt kõnelevad eakat on taolise pettuse ohvriks langenud. Valgamaalane pöördus seejärel politsei poole, et saada kinnitust aset leidnud netikelmuste kohta.

Vastuseks teatati politseist, et viimase nädala jooksul on politseile laekunud mitu teadet sellest, et netikelmid on taas aktiveerunud. Paraku on mõni heauskne kagueestlasne ka petturite ohvriks langenud ning raha kaotanud. Õnneks ei ole summad olnud suured, suurim seni teadaolev kahju ongi ligi 60 eurot.

«Juba sõbralistis oleva inimese nimega konto saadab sulle suhtluskeskkonnas sõbrakutse. Kui selle vastu võtate, küsib »sõber« su telefoninumbrit. Pärast seda saabub su telefoni sõnum numbrikoodiga ning »sõber« palub selle talle saata. Kuhu täpselt sel viisil raha on saadetud, on veel täpsustamisel, kuid selge on, et just sellise skeemi kaudu praegu nii noortelt kui eakamatelt raha välja petetakse,» kirjeldas skeemi veebikonstaabel Maarja Punak.

Lihtsamalt selgitades on kelmid loonud juba reaalselt eksisteerivate kontode pinnalt libakontod, millel päriskonto omaniku nimi, profiilipilt ja ka taustapilt. Seetõttu tuleks ohumärgina võtta seda, kui tuttavalt ja varem juba sõbralistis olevalt inimeselt saabub mingil põhjusel uus sõbrakutse. Sel juhul tuleks enne sõbrataotluse heakskiitmist see konto kindluse mõttes avada ja üle vaadata.

Kui kontol ikkagi ühtegi ühist tuttavat ei ole või kui puudub sisu ja konto on värskelt loodud, tasuks sellelt tuttavalt silmast silma kohtudes või muul turvalisel moel uurida, et kas see ikkagi on tema konto. Seega tasub sõbrataotlusi kinnitades olla hoolas ning aegsasti veenduda sõbrakandidaadi heatahtlikkuses.

Veebikonstaabli sõnul on konkreetse petuskeemi sihtmärk eakamad vene keelt kõnelevad inimesed ning heauksed kergesti mõjutatavad lapseohtu noored.

«Seetõttu soovitame teadlikel täiskasvanutel nii oma lastele kui sotsiaalmeediat kasutavatele vanematele edastada info tegutsevatest kelmidest, et ennetada ohvriks sattumist. Seejuures tasuks oma lähedastelt uurida, ega neile pole koode edastatud, sest raha liigub samamoodi, lihtsalt vabandused, miks koodid võõrale numbrile saabuvad, on erinevad,» lisas Punak.

Internetis toimetades ei tohiks ära unustada põhireeglit, et kellelegi ei tohi liialt kergekäeliselt oma arvutiparoole, salasõnu ega muid ligipääse võimaldavaid tunnuseid anda. Samuti nagu ei anna keegi võõrale oma isiklikku hambaharja kasutamiseks, ei tohiks kergekäeliselt ümber käia ka oma isiklike andmete, kontode ning paroolidega.

Juhul, kui olete siiski langenud pettuse või kelmuse ohvriks, tuleb juhtunust viivitamatult politseid teavitada, edastades kõik olulise info detailideni välja. Mida kiiremini info politseini jõuab, seda suurem on võimalus, et kelmid ka tabatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles