Valga ettevõtja Allain Karuse leiab, et endiste vangide tugikeskuse puhul on tegu ühe järjekordse rahapõletamise projektiga, mis on kasulik ainult selle autoritele. «Terve talupojamõistus sunnib kahtlema, kas on ikka mõistlik koondada ühtekokku kurjategijad, olgu nad pealegi karistuse ära kandnud. Milliseid ohte see endaga kaasa võib tuua?» küsib Karuse.
Loen 25. mai Valgamaalasest pisaraid kiskuvat lugu sellest, kuidas vanglast väljalastud kurjategijad hakkavad Valgas Lembitu 2 hoones juba juunikuust ümber kasvama. Loen ja imestan – kuidas sellised projektid küll sünnivad?! Heast tahtest, pühast lihtsameelsusest või selgest rahamaigulisest avantüürist?
Kujutlegem, et saavad kokku paar-kolm inimest, keegi neist on kuulnud riigi pakutavast rahastusest rehabilitatsiooniprojektidele, keegi teab kusagil tühjalt seisvat endist koolimaja, kellelgi on kusagil kasulik tutvus – ja projekt hakkabki idanema. Ilusa nimega MTÜ saab kiirelt asutatud, kirjaoskusega inimesel koostatud lennukas paber ja eelarveraha jagavatel ametnikel peagi üks linnuke jälle kirjas.
Aga kas sellise projekti järele on ka tegelik vajadus, millise kompetentsiga inimesed selle juures askeldavad, kuidas hinnata raha kulutamise tulemuslikkust – need küsimused ei paista olevat üldse olulised. Rääkimata juba sellest, et keegi küsiks arvamust ka kohalikelt elanikelt. Nemad peavad ajalehest teada saama, millist «projekti» nende õue peal on vaikselt arendatud.
Tundub nii, et kui juba asjaajamine mõjub pehmelt öeldes vägagi umbusaldust tekitavalt, ei saa ka asi ise olla õige. Ainuüksi terve talupojamõistus sunnib kahtlema, kas on ikka mõistlik koondada ühtekokku kurjategijad, olgu nad siis karistuse ära kandnud. Milliseid ohte see endaga kaasa võib tuua? Ja kas need inimesed ise tõesti tahavad vanglaseltskonnas jätkata ka pärast vabanemist?
Kindlasti oleks palju kindlam tee «ümberkasvamisele», nende inimeste n-ö sulandamisele tavaellu, kui nad ei peaks samasuguse taustaga seltskonnas edasi elama. Siitsamast leiaks rohtu ka ümberkaudsete elanike turvatunde jaoks, mis praeguse plaani puhul on kõvasti kannatanud.
Eelöeldu valguses mõjuvad lausa irvena need sõnad, mida projekti koordinaator Rainis Lilleleht ütles Valgamaalasele: need inimesed olevat tänulikud, kuna «ei pea olema teistest isoleeritud». Aga antud juhul ju kavatsetaksegi nad normaalsest ühiskonnast isoleerida!
Kõnealuse hoone omanik on Valga linn. Tahaks teada, kellele, millistel tingimustel ja mis otstarbeks on linn selle hoone kasutada andnud? Kui vanglast vabanenutele hakatakse seal pakkuma öömaja, siis peaks olema ka väljastatud ehitusluba vajalikeks ümberehitusteks. Normaalse asjaajamise puhul peaks olema nii, et sihtotstarbe muutudes kehtestatakse uus detailplaneering ja see kooskõlastatakse ka naabritega. Vähemalt naabritel peaks olema õigus teada, mis on kirjas kehtival kasutusloal.