Mõisahoone saab kauni veranda

Riidaja mõisa peasissekäigu esine veranda saab valmis kindlasti varem kui igasuviste mõisapäevade ajaks augustis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riidaja mõisa peahoone paraadtreppi hakkab peagi taas kaunistama ja sellele varju pakkuma endisaegset katusealust meenutav veranda.

Tegemist on taastamistöödega, sest kunagi maja trepile varju pakkunud varikatus kukkus kuus aastat tagasi lume raskuse all kokku. Praeguseks on veranda­alust vundamenti kohendatud, paigaldatud sambad ja nendele toetuv katuse karkass koos sarikate ja aluslaudisega.

Põdrala vallavanema Aivar Uibu sõnul võitis hanke Riidaja mõisa peahoone veranda taastamiseks AS Brick, kel varemgi kogemusi muinsuskaitsealuste objektide ehitusega. Pakkumuse maksumus oli 24 988,22 eurot. «Praegu on tööd natuke viibinud, sest on olnud ettenägematuid takistusi,» sõnas Uibu.

Aluspalgid tuli asendada

Näiteks olid veranda põranda eemaldamisel ilmnenud kahjustunud aluspalgid, mis tuli asendada. «Paigaldada on veel veranda piirdepostid, laelauad ja kivikatus, mis haakub üldilmega. Siseruumides asuvate eeskujul valminud katust toetavad sambad jäävad valgeks ja piirdepostid hakkavad olema fassaadiga ühte tooni,» kirjeldas Uibu. Sel moel peaks veranda harmoneeruma mõisahäärberiga.

«Pea igal aastal oleme püüdnud siinses mõisakompleksis midagi kohendada,» märkis vallavanem. «Vahetult enne verandat sai katuse alla sepikoja hoone. Rahaga on nagu on, leppisime muinsuskaitsega kokku – ja läks eterniit peale. Sest olgem ausad, muinsuskaitse meid eriti ei toeta.» Pealegi sai Uibu sõnul eelmisel aastal suure tööna tehtud peahoone kõrval olev ait, millele sai peale kivikatus. Lisaks välisvalgustus.

«Sel aastal tuleb hulgim neid tegemisi siin: kiviparketid hoonete juurde viivatele jalgteedele, sai tehtud sepikoda ja kohe-kohe veranda.»

Uibu sõnul võib veranda ehitustöödesse peagi tulla väike paus, sest muinsuskaitse nõuab seinalt kunagi sinna paigaldatud elektrikaablite eemaldmist. «Siin on aga tegemist Elektrilevi haldusalaga ja nendega suhtlemine võib natuke aega võtta.» Samas kinnitas vallajuht, et augustis mõisapäevade ajal avaneb külastajatele hoopis teine pilt kui mullu.

Väärib hoidmist ja kaitsmist

Põdrala vallal on olemas Riidaja mõisapargi rekonstrueerimiseks projekt, kuid Uibu sõnul ei suuda seda kõike ellu viia. «See on täiuslik projekt: kõnniteed, madalvalgustused, hoonete valgustused, tiigid. Sellest suudame tänavu teostada vaid osa. Lisaks nimetatule puhastame veel tiigid. Ülejäänu jääb esialgu tegemata, kuid mõisapark on sees ühinemislepingus,» kinnitas Uibu.

Riidaja mõisakompleksi võib julgelt nimetada arhitektuuriajalooliselt silmapaistvaimaks ansambliks Valgamaal. Sellesse kuuluvad peahoone, mõisa ait, kaks magasiaita, piimaköök, tall-tõllakuur, sepikoda, valitsejamaja, kabel. Kõike seda toredust piiravad maakivist, hästi säilinud müürid ja uhked põlispuud.

Mõisa 1762. aastal ehitatud peahoone on üks väheseid puidust barokkstiilis mõisahooneid ümbruskonnas. Mõis kuulus viimati von Stryki suguvõsale, see võõrandati 1919. aastal. Siis majutati häärberisse asunikutalude ehitajad. Aastail 1923–1967 tegutses mõisahoones kool, kapitaalremondi järel kohaliku kolhoosi kontor. Tänapäeval on poolkelpkatusega pika hoone ühes otsas end sisse seadnud Riidaja raamatukogu.