Reedel avalikustatud riigikaitse-alase avaliku arvamuse uuringu järgi toetab valdav enamus Eesti elanikest naiste võimalust läbida vabatahtlikult ajateenistust. Kaitseväelaste hulgas on toetus naiste ajateenistusele veelgi kõrgem, andis teada kaitseministeerium.
Küsitluse järgi toetas naiste vabatahtlikku ajateenistust 79% küsitletutest, kusjuures eestlaste hulgas toetas seda võimalust koguni 85 protsenti vastanutest. Naiste ajateenistuse vastu oli 16 protsenti küsitletutest, veel pool aastat tagasi oli selliseid vastajaid 22%. Naiste ajateenistuse poolt olid pigem eestikeelsed, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad, selle vastu pigem venekeelsed ja vanemaealised küsitletud.
Naistele kohustusliku ajateenistuse poolt oli 3 protsenti vastanutest, kusjuures 15-19-aastastest küsitletutest toetas võrdset kohustuslikku ajateenistust 10% küsitletutest.
Tegevteenistuses kaitseväelaste seas läbiviidud tagasisideküsitluses, mille raames esitati naiste ajateenistuse kohta samasid küsimusi kui avaliku arvamuse uuringus, oli toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele 77 protsenti ning naiste kohustuslikule ajateenistusele 18%. Naiskaitseväelastest toetas vabatahtlikku ajateenistust 85%, kohustuslikku ajateenistust naistele 11%.
Kui arvamusuuringule vastanutest arvasid 61 protsenti vastanutest, et naised saavad kaitseväes hakkama kõigi ülesannetega, kui on tagatud võrdsed õigused ja nõudmised, siis kaitseväelastest arvas seda 72 protsenti, naiskaitseväelastest 80%.
Arvamusuuringu tulemuste järgi on kaitsevägi ja Kaitseliit jätkuvalt Eesti inimeste usaldatuimate institutsioonide seas, kaitseväge usaldab 79% ja Kaitseliitu 71 protsenti vastanutest. Eesti julgeoleku peamisteks tagajateks päevas vastanud jätkuvalt kuulumist NATOsse ja iseseisva kaitsevõime arendamist.
Küsitletutest 58% hinnangul muutub olukord maailmas jätkuvalt ebaturvalisemaks, sedamoodi arvavate vastajate osakaal on viimaste küsitluste jooksul siiski pidevalt vähenenud. Eesti julgeolekuolukorda tajutakse paremana kui maailma olukorda, 60% vastajate arvates muutub Eesti olukord turvalisemaks või ei muutu halvemaks. Võrreldes poole aasta taguse küsitlusega on tõusnud eelkõige turvalisuse tõusu tajuvate vastuste osakaal.
Relvastatud vastupanu Eestile kallaletungi puhul pidas vajalikuks 83% vastanutest. Ise oli kaitsetegevuses valmis osalema 61% küsitletutest, sh 73% meestest ja 66% eestikeelsetest vastanutest. Ajateenistust pidas vajalikuks 93% küsitletutest, ajateenistusest kõrvalehoidmist pidas vääraks 69% vastanutest.