Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arvamus: Veeohutuskultuur jätab Eestis pahatihti veel soovida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riivo Mölter | FOTO: Erakogu

Viimastel aastatel on liiklus meie jõgedel ja järvedel tunduvalt elavnenud. Sellest annavad tunnistust sadamakaid, mida üha laiendatakse. Aluseid on mõnel veekogul sedavõrd palju, et harv pole juhus, kus võimsat kaatrit katsetada otsustanud kapten seab lainetusega ohtu väikse paadiga kalaõnne otsima tulnud matkasõbra.

Meie veekogude vesi on enamjaolt läbipaistmatu, mis tähendab, et isegi väikesel kiirusel pole näha vee all varitsevaid takistusi. Tuuled kannavad omakorda vee peale prügi, millega kokku põrgates võib paat puruneda ning sõitjad uppumisohtu sattuda. See kõik nõuab valmisolekut õnnetusteks, mis enamasti ei hüüa tulles. Seega tuleb paadis kogu aeg kanda päästevesti.

Viimati päästeameti algatusel läbi viidud uuringus vastas 86 protsenti inimesi küsimusele, kas päästevest on veesõidukiga sõidul alati vajalik, jaatavalt. Samas küsimusele, kas nad ise paadisõidul päästevesti kannavad, vastas jaatavalt ainult iga teine.

Päästevesti rolli elupäästjana tuletab päästeamet meelde suvise kampaaniaga. Selle ajal kõlavad nii tele- kui raadioeetris tähelepanu köitvad sotsiaalreklaamid. Ühtlasi jagame infot eri tüüpi vestide kohta rahvaüritustel ning sotsiaalmeedias.

Tasub meeles hoida, et pool eelmise aasta 46 uppumissurmast juhtus just Lõuna-Eestis, kus on rohkesti siseveekogusid. Seega on meie veeohutuskultuuris uppumiste ennetamiseks koos veel palju ära teha. Selleks tuleb vaadata kõigepealt, et vest oleks õigesti seljas endal, lapsel ja sõbralgi.

Tagasi üles