Haldusreform toob muudatused ennetustöös

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis eilsel kabinetinõupidamisel heaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (pildil) ettepanekud soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris.
Valitsus kiitis eilsel kabinetinõupidamisel heaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (pildil) ettepanekud soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maavalitsuste tegevuse lõppemisega muutub 2018. aasta algusest rahvatervise ja turvalisuse alase ennetustöö korraldus maakondades ning maavalitsuste senised ülesanded neis valdkondades antakse üle kohalikele omavalitsustele.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul peavad senised maavalitsuste eestvedamisel ellu viidud ennetustegevused nii tervise kui turvalisuse edendamiseks kindlasti jätkuma.

«Paikkondlikel tervisedendajatel on oluline roll inimeste tervist väärtustava elukeskkonna arendamisel ja terviseriskide vähendamisel. Ümberkorraldused annavad võimaluse kohalikul tasandil tervisele tulevikus veelgi enam tähelepanu pöörata,» ütles Ossinovski. «Sotsiaalministeerium ja siseministeerium on valmis pakkuma kohalikele omavalitsustele tuge maavalitususte ülesannete üle võtmisel ning ümberkorraldamisel.»

Rahvatervise seaduse järgi on tervisele ohutu elukeskkonna loomise ja tervist edendavate tegevuste elluviimise eest maakonnas seni vastutanud maavanem. Selleks on igas maakonnas tööl terviseedendaja.

Ennetustöö koordineerimiseks on loodud maakondlikud tervisenõukogud ning siseministeeriumi algatusel koostöös maavalitsustega ka turvalisuse nõukogud. Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega antakse rahvatervise ja turvalisuse alased ülesanded üle kohaliku omavalitsuse üksustele ühiselt täitmiseks.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et kohalike oludega kursis olev maakondlik turvalisusnõukogu tuletab meelde, et turvalisus algab kõigepealt iseendast ja siis kogukonnast. «Mida paremini kogukonnas oma turvalisuse eest ühiselt hoolt kanname, seda turvalisem Eesti on. Mina olen oma naabri esimene aitaja ja nii ka tema mulle.»

Kohaliku omavalitsuse üksused saavad valida asutuse, kelle kaudu nad ühiseid ülesandeid maakonnas täitma asuvad. Selleks võib olla omavalitsusliit, maakondlik arenduskeskus, maakonna keskusomavalitsus või muu asutus, milles kohaliku omavalitsuse üksused kokku lepivad.

Valitud asutustele antakse üle rahalised vahendid maakonna arengu suunamiseks, sealhulgas rahvatervise ja turvalisuse valdkonnas. Samuti jätkub tervist edendavate tegevuste ning kogukondliku turvalisuse edendamise projektide rahastamine riigieelarvest läbi tervise arengu instituudi ja kodanikuühiskonna sihtkapitali.

Uuest aastast jõustuvate muudatuste tutvustamiseks toimusid mais ja juunis siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kõigis maakondades üle Eesti kohtumised maakondlike omavalitsusliitude ja teiste seotud osapoolte esindajatega.

15.–16. juunil leiab Raplamaal aset siseministeeriumi eestvedamisel maakondlike turvalisuse nõukogude koordinaatorite koostööseminar, kuhu on oodatud ka maakondlike omavalitsusliitude esindajad. Seminaril arutatakse maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi ning rahvatervise ja turvalisuse valdkonna arenguvõimalusi muudatuste kontekstis.

Riigikogu võttis 14. juunil vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega kaasnevad muudatused ka rahvatervise seaduses. Samuti võeti vastu haldusreformiga seotud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muudatused. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2018.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles