Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Peavalu ravi algab tervislikust elustiilist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kuigi peavaluravimeid on palju, pole nende hulgas orienteeruda lihtne. Sobiva rohu ja koguse leidmisel annavad nõu nii arstid kui apteekrid. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eestis on palju inimesi, kes sunnitud peavalu tõttu tihti arsti poole pöörduma. Samas on peavalu põhjused erinevad ning arsti nõuannete ja ravita võib patsient sagedase valu all kannatada aastaid.

Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloogi ja Eesti peavalu seltsi presidendi doktor Mark Braschinsky  kinnitusel on peavalu kõige levinum kaebus. Suisa 1,7–4 protsendil inimestest valutab pea viisteist või enam päeva kuus.

Peavalusid on mitut liiki

Tema sõnul jaotatakse peavalud esmasteks ja sekundaarseteks. «Esmased on need valu vormid, mille puhul peavalu ongi haigus ise, tuntumad neist pingetüüpi peavalu ja migreen. Pingepeavalu esineb umbes

80 protsendil inimestest ning algab üldjuhul nooruki- või lapse­eas. Selle võib vallandada stress, väsimus, töö arvuti taga või muu sundasendi tagajärjel tekkinud lihasepinge.»

Kobarpeavalu puhul korduvad valud periooditi ehk kobaratena ning võivad kesta kuid. «Valu algab mõne minuti jooksul ning kestab tavaliselt 45 minutit, seda esineb sagedamini meestel. Peas on pidev puuriv valu, mis võib järsult lõppeda. Tugev valu on ühel pea poolel ning see võib kiirguda meelekohta, silma- või lõuapiirkonda. Poolel juhtudest võib esineda iiveldus ning oksendamine,» rääkis doktor.

«Migreen algab samuti enamasti noorena, vahel lausa lapseeas, vanusega kasvab esinemissagedus naistel. Migreen on tihti pulseeriv, enamasti ühel peapoolel, tihti kaasnevad iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis.»

Braschinsky sõnul on haigusi ja seisundeid, mille üks sümptom võib olla peavalu, üle terve meditsiini: traumadest ainevahetushäireteni ning endokriinsetest haigustest südameveresoonkonna patoloogiateni. Neid nimetatakse sekundaarseteks peavaludeks. Reeglina pole tegemist ainult peavalu kui kaebusega, vaid inimesel on samal ajal ka teisi kaebusi ja sümptomeid ning valu ravitaksegi koos seda põhjustava haigusega.

«Tihti märkan muudele haigustele viitavaid tunnuseid. Sel juhul on vajalikud uuringud kompuuter- või magnetresonantstomograafiast laboratoorsete analüüsideni. Ravi oleneb valu vormist ja sagedusest. Harvade peavalude korral võiks ravina eelistada ühe toimeainega tablette ning vältida kõiki morfiinilaadseid, nagu kodeiin ja tramadool,» soovitas arst.

Sagedaste ja krooniliste peavalude ravi on palju komplekssem, sisaldades ravimeid, mida võetakse kuuridena. Lisaks sisaldab kompleksne ravi ka regulaarset koostööd psühholoogiga ja füsioteraapiat. Ei maksa ka ehmuda, kui patsiendile määratakse antidepressandid. Braschinsky sõnul on sellele lihtne põhjendus.

«Nii valu kui meeleoluhäirete korral toimuvad aju keemias sarnased muutused, kuigi haaratud on erinevad aju piirkonnad. Kasutatakse vaid efektiivsed valusid ravivaid antidepressante. Lastel doseeritakse valuvaigisteid vanuse ja kehakaalu järgi, esimene valik on reeglina paratsetamool. Sobivaid valuvaigisteid aitab inimesel valida kas arst või apteeker.

Aitab ka taastusravi

Taastusraviarst Maire Reinsalu sõnul pöördub Valga haigla taastusravi osakonda peavaludega üsna palju inimesi. «Kui pöördumise põhjus võib olla mõni teine haigus või kaebus, näiteks alaseljavalu, siis patsiendi läbivaatlust tehes jõuan sageli peavaluni. Tihti on selle põhjus kaelalülide talitushäire, mille tõttu pea ei saa korrektset tuge. See võib mõjutada närve, ärritada lihaseid ning halvendada pea verevarustust.»

«Näiteks tuli vastuvõtule naine, kes kurtis peavalu ja kaela ning õlavöötme piirkonna pinget. Selgus aga, et tal on hoopis põskkoopapõletik. Sageli põhjustavad peavalu allergiline nohu ja astma, siin saab abi soolakambrist. Paljudel juhtudel selgub, et peavalu ja õlavöötme pingete põhjus on õmblejatel ja arvutiga töötajatel vale tööasend või sundasend,» tõi Reinsalu näiteid.

Taastusravi osakonda satub ka haigeid, kel lisaks puusavalule veel psühhiaatriline diagnoos ning sellest tingitud peavalu. «Tihti kurdavad peavalu kolmiknärvi kahjustusega ning une­apnoega haigeid. Eelmisel aastal oli meil mitu patsienti, kes olid kukkumisega saanud õlatrauma. Liikuvuse piiratuse tõttu olid neil suured valud ning öine uni oli häiritud, millest omakorda tekkisid peavalud,» lisas Reinsalu.

Taastusravi osakonnas suunatakse haiged füsioterapeudi, massööri või taastusravi õe juurde. «Raviks on elektriravi, savi, muda, parafiin, soolakamber, massaaž ja võimlemine. Enamasti saavad inimesed kas valudele leevendust või suudame nendega koos tegeledes jõuda valude põhjusteni. Oluline, et patsient jätkaks kodus ettenäidatud harjutuste ja nõuannetega,» lisas arst.

Abiks on peavaluõed

Kui peavalu on kestnud aastaid ja muutunud krooniliseks, võtab ravi aega. Kui neuroloog määrab patsiendile diagnoosi ja edasise raviplaani, suunab ta haiged tihti edasi peavaluõe vastuvõtule.

«Siin on oluline ajaline võit. Kui arsti poole pöördutakse tagasi tavaliselt kuue kuu möödudes, siis meie juurde saab patsient palju tihedamini. Krooniliste peavalude tõhusa ravi eelduseks on elustiili muudatused, milles oleme toeks nii soovituste andmisel kui raviplaani järgimisel,» selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi peavaluõde Kristi Tamela. Õde vaatab üle valuga päevade sageduse, tabletiravi toime, tutvustab valu esilekutsuvaid faktoreid ja annab nõu elustiili kohta.

Tamela sõnul on sagenenud valuvaigistitega liialdamine. «Kui inimene tarvitab rohkem kui 15 päeval kuus valuvaigisteid, on peavalu tihti tekkinud ravimite liigtarvitamisest, valuvaigistid põhjustavad siin ise peavalu,» selgitas ta.

«Näiteks tuli vastuvõtule naine, kes igal hommikul ja õhtul võttis 200 milligrammi ibuprofeeni. Ehkki annus oli pisike, oli ta neid tablette tarbinud juba aastaid,« rääkis Tamela. Kahel järgneval kuul otsustati ära jätta kõik valuvaigistid.

«Kahe nädala pärast ütles patsient, et on raskustest hoolimata suutnud kokkuleppest kinni pidada. Tegelikult muutub valuvaigistite võõrutusel tihti peavalu just esimestel nädalatel hullemaks. Lisaks leppisime kokku, et ta proovib hakata regulaarsemalt toituma ja tõstab oma füüsilist aktiivsust. Kuue kuu pärast tema peavalud vähenesid. Seega ongi ravis oluline roll patsiendil endal. Kui ta pole valmis oma elustiili ja harjumusi muutma, pole ka tulemused head,» selgitas Tamela.

Toitumisnõustaja soovitusi

Toitumisnõustaja Maigi Lepiku sõnul võivad peavalusid tekitada ka söögiga seotud tegurid – kõik see, mida inimene sööb, joob ja tarbib. «Peavaluga võivad olla seotud sigaretisuits ja alkohol, eriti punane vein. Samuti juust, pähklid, maks, kofeiini sisaldavad joogid ja toidud, hapukapsas, suitsutatud ja marineeritud kala ja liha, oad, šokolaad. Kui teate, mis migreenihoo esile kutsub, jätke see söömata-joomata,» soovitas Lepik.

«Tihti tekib peavalu veresuhkru kõikumisest ja selle vastu soovitan süüa põhitoidukordade vahel regulaarselt tervislikke näkse ning vähendada suhkru tarbimist. Süüa võiks rohkem täisteravilju, kaunvilju ja köögivilju, kaerakliisid, oliiviõli, päevalille- ja kõrvitsaseemneid,» jagas ta nõuandeid.

Vahel annab peavalu märku veepuudusest. «Kahjuks on meie organism nii muundunud, et tihti enam veepuudust ei taju. Olen lastelegi soovitanud peavalu puhul tableti asemel klaas vett ära juua, mis sageli aitab ja kiiresti mõjub. Päevas peaks vett jooma 35 milliliitrit ühe kilogrammi kehakaalu kohta,» lisas Lepik.

Harjutused ja piisav uni

«Ka liigne või vähene magamine võib migreenihoogusid esile kustuda. Patsiendid, kes töötavad kontoris või tehases, peaksid iga natukese aja tagant tegema õlavöötme või kaelalihaste harjutusi. Vahel aitab juba lihtsalt arvuti või laua tagant tõusmine. Kindlasti tuleks maandada vaimset ja emotsionaalset stressi,» soovitas Kristi Tamela.

«Võimaluse korral aitab peavalude puhul ka kaela- ja õlavöötmelihaste massaaž, lõõgastuda aitavad dušš, vann ja jalutamine,» lisas Maire Reinsalu. Veel soovitas tohter ujumist, jooksmist, suusatamist ja muud mõõdukat füüsilist koormust.

Levinud soovitus on peavalu puhul kohvist abi otsida. «Tegelikult on kofeiin nõrk valuvaigisti. Lisaks vererõhu tõstmisele tõuseb pulss ning kui inimesel on madalast vererõhust tingitud peavalu, saab ta sellest abi. Sagedaste ja krooniliste peavalude korral aga soovitatakse kohvi tarbimist piirata. Uuringud näitavad, et ohutu kofeiinikogus on alla 100 milligrammi ööpäevas,» selgitas doktor Braschinsky.

Tema sõnul algabki peavalude ennetamine õigest elustiilist: regulaarne füüsiline aktiivsus, piisav uni, tervislik toitumine.

Kui peavalu hakkab halvendama juba inimese elukvaliteeti, toimetulekut tööl ja kodus või on muutunud krooniliseks, tuleks kindlasti arstilt abi otsida. «Arstlikku tähelepanu vajavad peavalud, mis algavad vanemas eas või kui valudel on selge seos mõne füüsilise tegevuse või muu haigestumisega. Järsult alanud ülitugev peavalu on juba erakorraline olukord,» hoiatas Mark Braschinsky.

Tagasi üles